MINISTRU JUSTISA TUIR AUDIÉNSIA PÚBLIKA KONA-BA PROPOSTA PROJETU LEI PROSEDIMENTU INDULTU IHA PARLAMENTU NASIONÁL

DILI, PN – Kuarta-Feira, loron 20 fulan-Janeiru 2016, S.E. Ministru Justisa Ivo Valente tuir audiénsia públika ho Komisaun A Parlamentu Nasionál hodi halo apresiasaun inisiál ba Proposta Projetu Lei Prosedimentu fó Indultu iha Sala Reuniaun Komisaun A, Parlamentu Nasionál (PN), Dili.

Audiénsia públiku ne’e prezide hosi Vise-Presidente Komisaun A Parlamentu Nasionál Sr. Arão Noé de Jesus da Costa Amaral no mós partisipa hosi membru Komisaun A tomak, membru Comissão assuntos Constitucionais, Justiça, Administração Pública, Poder Local e Anti-Corrupção.

Ministru Ivo iha ninia esplikasaun ba proposta projetu Lei Prosedimentu Indultu ne’e hateten, “lei ne’e nu’udar produtu hosi preokupasaun públiku nian, ne’ebé hala’o ona konsultasaun alargadu ho sosiedade sívil no públiku; nia objetivu mak, atu hatu’ur prosedimentu foun hodi regulariza aplikasaun indultu nian tuir artigu 85 Konstituisaun Repúblika ne’ebé mak rekoñese konsesaun indultu prerrogativu nu’udar kompeténsia eskluziva Presidente-Repúblika nian.”

Proposta lei ne’e ho artigu hamutuk-sanulu, lei ida-ne’e atu estabelese prosedimentu aplikavél hodi fó indultu, totál ka parsiál, wainhira halakon pena tuir artigu 122, Kódigu Prosesu Penál ne’ebé mak hatu’ur tiha regra ba aprezentasaun pedidu no data anuál indultu nian ba Presidente-Repúblika hodi fó indultu ba ema (kondenadu) ne’ebé merese atu hetan; esplika Ministru Justisa.

Depois de rona esplikasaun hosi Ministru Justisa, Presidente Meza, Deputadu Arão Noé loke ba apresiasaun deputadu sira nian.

Iha sessaun ne’e, deputadu sira fó sira-nia apresiasaun ba kestaun kontiúdu lei, apresiasaun ba konstitusionalidade, “oinsá” konsultasaun ho Governu, objetivu fó indultu no direitu prizioneiru hodi hetan reinsersaun sosiál, klasifikasaun tipu krimi ba indultu nian, implikasaun indultu ba kirimi bót liután iha futuru, no seluk-seluk tán.

Relasaun ho kestaun aplikasaun indultu, óinsa limiti indultu no estabelese kritériu indultu nian tuir Ministru Justisa katak, “iha proposta lei ne’e só hatu’ur mekanismu proporsionalidade no seguransa jurídika ne’ebé tenke sujeita hodi determina fó indultu, pedidu indultu sei akontese kuandu iha paraser no konsulta ona instituisaun kompetente sira mak hanesan; Tribunal, simu avaliasaun Diretór Estabelesimentu Prizionál nian, Defensoria públiku, Provedoria Direitus Umanus no Justisa, Ministériu Públiku no Konsellu Superiór Majistratura.”

Prosesu diskusaun rezistente tebes, tanba depois de Ministru Justisa halo esplikasaun ba Proposta Lei Indultu hetán feedback séria hosi deputadu sira iha Komisaun A Parlamentu Nasionál.

Audiénsia públika ba apresiasaun inisiál ba proposta Lei Indultu ho Komisaun A PN ne’e hahu tuku 10:00 dadersan no termina iha tuku 11:35 meudia.

Akompaña Ministru Justisa iha audiénsia ne’e mak; Diretór DNAJL Nelinho Vitál, Diretór DNSPRS Helder Cosme Marçal Belo, Xéfi Dapartementu no assessor sira.


Maria de Lourdes Xavier Lin
Media Officer
Gabinete Ministru Justisa