MINISTRU IVO VALENTE APREZENTA 2º RELATÓRIU REVIZAUN PERIÓDIKA UNIVERSÁL BA KONSELLU DIREITUS UMANUS NAÇÕES UNIDAS IHA JENEBRA

JENEBRA, SUÍÇA – S.E. Ministru Justisa Ivo Valente aprezenta 2º Relatóriu Estadu, Revizaun Periódika Universál (RPU) ba Konsellu Direitus Umanus Nações Unidas (Human Rights Council) kona-ba progresu no dezenvolvimentu direitus umanus Timor-Leste ba Sessaun Dala-26 Grupo Traballu RPU nian iha Jenebra, Suíça, loron Kinta-Feira (03/11/2016).

Revizaun Periódika Universál Timor-Leste ne’e prezide hosi Vise-Prezidente Konsellu Direitus Umanus Mr. Geert Muylle ho prezensa Prezidente-Konsellu no nia Sekretária, hamutuk nasaun 61 mak partisipa hodi fó sira-nia apresiasaun ba relatóriu RPU ne’ebé Timor-Leste submete ona.

Iha ninia intervensaun, Ministru Ivo Valente hahú ho agradesimentu ba membru Konsellu Direitus Umanus ne’ebé mak fasilita aprezentasaun 2º Relatóriu Estadu Timor-Leste. Aliénde fó-nia apresiasaun, Ministru Ivo Valente mós esplika katak, relatóriu ba RPU iha Konsellu Direitus Umanus Nações Unidas nu’udar oportunidade di’ak tebes iha ámbitu diálogu ne’ebé nakloke hodi avalia komprimissu ne’ebé mak Estadu Timor-Leste halo ona relasaun ho dezenvolvimentu direitus umanus nian.

Ministru Ivo Valente esplika katak, prosesu hakerek relatóriu hatudu ona servisu bót Governu Timor-Leste nian iha domíniu direitus umanus. Prosesu ne’e partisipativu no informativu, tanba bainhira hakerek halo parseria forte ho sosiedade sívil, no entidades relevante sira. Halo mós konsultasaun públiku ho alvu sira, e ainda mais prepara relatóriu ida ne’e iha língua ofisiál Portugés no Tétum, inklui prepara iha língua Inglesa.

Relatóriu ida ne’e simu ona rekomendasaun hamutuk 174 hosi Estadu-membru, hodi dezafia Timor-Leste atu kontinua promove no proteje direitu feto no igualdade jéneru, direitu labarik, asessu servisu públiku em kazu saúde, edukasaun no justisa. Sorin seluk, Konsellu ejiji Timor-Leste atu aprezenta mekanizmu monitorizasaun ba direitus umanus, justisa tradisionál no oinsá ratifika instrumentu sira direitus umanus ne’ebé Timor-Leste seidauk adere bá.

Ministru Ivo Valente dehan, “Timor-Leste maske iha kondisaun saudável, dezenvolve án dadaun no tane dignidade Timor-oan ás tebes, no autodeterminasaun ba liberdade hosi protesaun internasionál iha domíniu direitus umanus bainhira hari’i Estadu Timorense.”

“Ami-nia Konstituisaun RDTL afirma nia-importánsia hodi proteje no garante direitus no liberdade fundamentál sira nu’udar objetivu Estadu nian,” dehan Ministru Ivo Valente.

Aliénde ne’e, Ministru Ivo Valente mós esplika kona-ba senáriu pós-Konsulta Populár 1999, nune’e hodi orgullu tenke aprezenta katak, maské iha destruisaun no deskapitalizasaun absoluta rekursu tékniku sira, ema no finanseiru; maibé ho esforsu em-faze konsege estabelese ona várias instituisaun ne’ebé solidu, adopta ona kuadru jurídiku-legál kompletu no mós polítika ne’ebé klaru hodi proteje no promove direitus umanus iha Timor-Leste.

Iha ninia aprezentasaun relatóriu, Ministru Ivo Valente ko’alia mós kona-ba eleisaun livre no multipatridaria, desentralizasaun, kooperasaun internasionál (ONU, CPLP, relasaun bilaterál, instituisaun internasionál, etc.), inklui kuadru legál iha harmonizasaun justisa, leis no direitu; Kódigu Sívil, Lei Tráfiku Pesoas, instituisaun foun hanesan Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PSIK) no Kámara Kontas, koordenasaun iha área justisa, polítika setór justisa nian ne’ebé konsagra ona iha Planu Estratéjiku Setór Justisa no seluk-seluk tán.

Depoiz sessaun aprezentasaun Sr. Ministru Ivo Valente nian kuaze minute 40, Meza Konsellu loke ba intervensaun membru sira, hahú hosi proponente membru-Estadu tolu (3) ne’ebé mak koordena RPU Timor-Leste nian mak hanesan; Áfrika do Sul, Xina, no Olánda. Depoiz ne’e, kontinua ho nasaun hamutuk 58 seluk.

Iha intervensaun membru Konsellu Direitus Umanus sira, kuaze sira fó sira-nia apresiasaun no kongratula progresu ne’ebé Timor-Leste atinzi ona no 2º Relatóriu Revizaun Periódika Universál. Sira fó rekomendasaun lubun kona-ba oinsá haforsa papel feto iha vida doméstika, ekonomia, sosiál no polítika; protesaun ba feto no labarik, protesaun ba disabilidade no inkapasidade sira, no husu atu ratifika instrumentu no protokolu seluk iha domíniu direitus umanus nian, inklui kestaun imigrante no seluk-seluk tán.

Aprezentasaun no diálogu ba sessaun RPU kuaze liu oras-tolu, hahú hosi 14:30 to’o tuku 18:00 Oras Jenebra.

Iha loron 01 no 02 Novembru, delegasaun liña ministériu hamutuk ema nain-12 ne’ebé xéfia hosi Ministru Justisa Ivo Valente, halo preparasaun no diskusaun klean iha Edifísiu Misaun Permanente Timor-Leste iha Jenebra. Preparasaun ne’ebé fasilita hosi Embaixadór Jenebra Sr. Marciano da Silva ne’e kuaze loron-rua ne’e konsege harmoniza opiniaun no ideia sira antes lori ba iha meza Konsellu Direitus Umanus Nações Unidas nian.

Aprezentasaun 2º Relatóriu Estadu, RPU Timor-Leste ba Konsellu Direitus Umanus ONU ne’e, akompaña Ministru Ivo Valente mak Misaun Permanente Timor-Leste iha Jenebra, Embaxadór Marciano da Silva, Diretora-Jerál Ministériu Interiór Gulhermina Ribeiro, Diretór DNAJL Nelinho Vital, Diretór DNDHC Flaviano Moniz Leão, Assessora Jurídika Ministériu Justisa Patrícia Coutinho, Xéfi Departementu Direitus Umanus Francisco Xavier Vasco Soares, Ministériu Defeza, Ministériu Edukasaun, Diretór Nasionál Polítika no Kooperasaun Ministériu Saúde Narciso Fernandes, Ministériu Solidaridade Sosiál no Assessór Komunikasaun Sosiál Ministru Justisa Joaozito Viana.

Flaviano Moniz Leão
Diretór Nasionál DNDHC
Ministériu Justisa Timor-Leste