VICE MINISTRU JUSTISA PARTISIPA ENKONTRU EXTRAORDINARIU IHA KONSELLU MINISTRUS


Dili, 17/5/2022, Sua Excelensia Vice Ministru Justisa Dr. Jose Edmundo Caetano (Saka Timor ) Partisipa Enkontru Extraordinariu iha Konsellu Ministrus, Tersa-feira ne’e, iha Salaun Konferensia.
Reuniaun ne’e, prezidi hosi Excelencia Primeiru Ministru General Taur Matan Ruak, hodi Aprova Projetu Decretu Lei Lima, Ne’ebe Aprezenta Hosi Primeiru Ministru iha Reuniaun Refere.
Projetu decretu lei ne’e, konaba organika secretaria estadu komunidade timor oan iha rai liur. Secretaria estadu ida ne’e “’ nebe sei tutela husi primeiru Ministru, buka atu hatan ba hakarak Timor oan sira nian nebe hela iha raai liur.’ Objetivu hosi secretaria estadu foun ida neé atu hamentin lasu nebe iha sidadaun Timor oan sira iha rai liur no Estado Timor ho servisu neé hein katak sidadaun Timor oan sira nebe hela iha rai luir bele hetan asesu fasil liu tan ba servisu publiku improtante lubun ida. Secretaria estadu ida nee sei iha funsaun hanesan atu fahe informasaun konaba prosesu dezenvolvimentu Timor Leste nian hosi kominidade Timor oan sira iha rai liur no mobiliza komunidade Timor oan sira ba promosaun Timor Leste ba iha rai liur.

Prozetu decretu lei kona ba regulamentu ba fundu kombatentes libertasaun nasional. Diploma ida neé regulamenta fundu kombatente libertasaun nasional no estabelese modelu investimentu osan fundu nian, objetu atu hetan rendimentu no asegura ninia permanesia. Fundu ida neé, sei iha dotasaun inisial, US$ 1.000.000.000,00 (dolar amerikanu bilaun ida) sei sai hanesan fundu autonomu no iha autonomia administrativa finaseira no patrimonial, objetivu hosi fundu neé mak atu finansia programa apoiu sir aba kombatentes libertasaun nasional, liu-liu iha area apoiu social, edukasuan, saude, empregu, asesu ba kredimentu no atividade nebe hetan rendimentu. Fundu ne sai mos rsponsavel hosi pagamentu prestasaun pekuaria unika nebe preve iha estatutu kombatente libertasaun nasional. Projetu decretu lei nebe atribui alozamentu nebe dignu ba militar F-FDTL iha servisu ativu no efitivu no ba membru PNTL sira, nebe tamba razaun servisu nian, tenke mud aba atu hela iha munisipio nebe la hanesan hosi ida nebe iha ninia hela fatin abitual.
Direitu ida neé konkretiza liu hosi instalasaun husi militari F-FDTL sira no miilitar Falintil-Forsa Defeza Timor Leste, iha servisu ativu no efetivu no membru sira PNTL nian nebe tamba razaun servisu nian tenke muda ba atu hela iha munisipio nebe lahanesan husi ida nebe iha ninia hela fatin abitual.- direitu neé sei konkretiza liu hosi atrubuisaun uma estadu nian. Estadu bele disponibiliza uma sira nebe pretense ba estadu ka aluga uma ida neé.

Projetu dekretu lei nebe estabelese programa atu estimula ba renovasaun no espansaun area plantasuan kafe. Konsidera importansia agrikultura, liu-liu kultura kafe, atu hadia kondisaun moris timor oan nia no ba dezenvolvimentu ekonomiku pais, nuneé mos importansia atu apoiu produsaun no promosaun kafe organika ho kualidade aas no hadia promosaun kafe liu hosi rehabilitasaun plantasaun kafe, governu neé disidi atu estabelese programa apoiu neé.
Projetu decretu lei ida neé hakarak atu estimula renovasaun plantasaun kafe, atu haluan area plantasaun kafe nian, atu aumenta produsaun annual kafe nian no atu hasae rendimentu agrikultor sira nia.
Apoiu sira mak hanesan tuir mai neé :
1. Subsidiu atu apoia renovasaun ka espansaun plantasaun kafe nian, ho valor dolar amerikanu $ 340 (atus tolu dollar amerikanu haat nolu) ba hectare ida-ida plantasaun kafe nian nebe renova ka kuda foun;
2. Subsidiu atu apoia ba plantasaun no tratamentu ba aihoris protesaun ka apoia nian ba planta kafe sira, iha kafe laran ho valor dolar amerikanu sentavu 21 (sentavu rua nolu resin ida ) ba ai horis ida-idak nebe kuda.

Projetu decretu lei nebe estabelese programa apoiu plantasaun ai-parapa sira tasi ninin no aprova regra exekusaun sira tuir mai neé;
Objetivu sira husi decretu lei idane mak ;
1. Estimula kriasaun viveiru “ Ai Parapa ’ ;
2. Haluan area plantsaun ba ai parapa;
3. Kombate erosaun iha tasi ninin;
4. Hadia pozisaun timor leste iha merkadu internasional karbonu nian.
5. Kontribui ba afirmasaun timor leste nian nudar destinu turistiku.
Apoiu neé sei konkretiza liu husi atribuisaun subvensaun publika ida ho valor hamutuk US $ 0,50 (sentavu lima nolu) ba parapa ida-idak nebe kria viveiru ka kuda.

Konsellu Ministru aprova ona mós, projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Edukasaun, Juventude no Desportu, Armindo Maia, kona-ba medida apoiu ba estabelesimentu edukasaun pré-eskolár, ensinu báziku no sekundáriu públiku no partikulár ne’ebé integra iha rede oferta servisu públiku ba asesu internet, atribuisaun bolsa ba alunu sira ne’ebé di’ak liu no implementasaun projetu pilotu  “Eskola iha uma ka Homeschooling” nune’e mós Finansiamentu Estudu Viabilidade husi Estabelesimentu Eskola Raiz.
Ho projetu Dekretu-Lei ida-ne’e estabelese:
Apoiu ida ba asesu ba internet, liuhusi pagamentu husi Estadu kustu instalasaun no manutensaun ligasaun ba internet husi parte dosente no alunu sira iha estabelesimentu ensinu báziku sentrál (EBC) no Sekundáriu Jerál no Tékniku-Vokasionál hamutuk 1008, nune’e mós kustu ho tráfgu internet;
Bolsa ida ba alunu ne’ebé di’ak, ne’ebé konsiste iha atribuisaun valór pekuniária, sira ne’ebé montante determina husi Diploma Ministeriál, ne’ebé dirije ba alunu hamutuk 5837;
Finansiamentu husi projetu “Eskola iha Uma ka home schooling”. Finansiamentu ida-ne’e destina atu hatán ba despeza sira kona-ba rekrutamentu, kontratasaun no formasaun profesór sira, ho akizisaun materiál didátiku-pedagójiku sira no ho prosesu monitorizasaun no avaliasaun.  Prevee katak projetu pilotu ne’e, iha Dili, inklui kontratasaun ba profesór hamutuk 442, ne’ebé sei atua iha aldeia 222. Apoiu ida-ne’e inklui tan apoiu ba Biblioteka Móvel no ba formasaun profesór sira, ho estudu viabilidade ba estabelesimentu Eskola Raiz.
Ikus liu, Konsellu Ministrus aprova ona projetu Dekretu-Lei ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeira-Ministra no Ministra Seguransa Sosiál no Inkluzaun, halo ba alterasaun datoluk ba Dekretu-Lei n. 55/2020, loron 28 fulan-outubru, ne’ebé aprova konstituisaun Fundu Rezerva Seguransa Sosiál no definisaun ba modelu jestaun ida-ne’e.

Ho alterasaun ida-ne’e, define konseitu jestaun operasionál no permite katak Fundu Rezerva Seguransa Sosiál, diretamente, ka liuhusi Banku Sentrál Timor-Leste ka entidade públika seluk, ne’ebé responsavel ba jestaun operasionál, bele uza kontratasaun ka subkontrasaun husi entidade sira seluk hodi asume funsaun espesífika balu ne’ebé inklui iha jestaun operasionál Fundu nian.
Aleinde ho alterasaun ida-ne’e, klarifika katak ativu sira ne’ebé sei integra iha karteira Fundu Rezerva Seguransa Sosiál nian tenke emite husi entidade sira ne’ebé la aprezenta risku substansiál inkumprimentu, atu garante seguransa ba Fundu ne’e rasik, ho maksimizasaun rendimentu nian no minimizasaun risku nian.
Halo aprezentasaun tan projetu Dekretu-Lei tolu, husi Vise-Primeira-Ministra no Ministra Seguransa Sosiál no Inkluzaun.
Projetu substituisaun SAII husi pensaun sosiál ida ba invalidés no vellise.
Ho alterasaun lejizlativa ida-ne’e pretende alterasaun sira tuirmai ne’e:
Muda konseitu, subsídiu ba pensaun nian;
Altera ámbitu pesoál, inklui traballadór sira ne’ebé iha sistema kontributivu, maibé la iha direitu ba pensaun;
Valór prestasaun, ne’ebé garante katak montante pensaun la ki’ik limiár internasionál probreza nian;
La akumula ho rendimentu seluk;
Prioridade husi pagamentu sira, ne’ebé halo pagamentu semestrál ba pagamentu mensál.
Projetu ne’ebé estabelese valór mínimu sira ba pensaun mínima invalidés no vellise nian husi rejime kontributivu.
Objetivu husi proposta ida-ne’e mak atu garante pensaun mínima ida, tuir karreira kontributivu traballadór sira nian.
Projetu kriasaun Servisu Verifikasaun Inkapasidade sira.
Objetivu husi projetu ne’e mak atu kria servisu ida ne’ebé bele sertifika situasaun sira inkapasidade ba serbisu nian, atu bele atribui prestasaun sosiál sira

Arcanjo Viana das Neves
Media Gabinete Vice Ministru Justisa