JSMP Halao Seminário ba Pratika Indultu iha HT, MJ Husu Kria Debate Públiku ne’ebé Bo’ot

MINISTRA Justisa Lúcia Lobato, Tersa-feria (29/6) foin lalais ne’e partisipa iha Seminário ne’ebé kria hosi Justice System Monitoring Program (JSMP) ho nia topiku Seminário Nasional ba elaborasaun pratika Indultu husi prespetiva politika judisiariu no husi prespetiva sosiedade sivil iha kontestu estadu de direitu ne’ebé halao iha Hotel Timor.

Iha fatin hanesan Ministra Justisa, Lúcia Lobato hateten, prosesu indultu liu hosi prespektiva, nune’e atu regula prosesu indultu presiza iha lei espesifiku, tanba ne’e tenki kria debate publiku ne’ebé bo’ot atu bele deskute sobre preparasaun ba lei refere ho diak.

Tuir Lúcia, karik nia mak prepara proposta lei Indultu nia pozisaun mak sei defende maka’as atu atu bele hetan aprovasaun husi konsellu Ministru no Parlamentu Nasional, tanba lei refere presiza implementa duni iha Timor Leste.

“Hau lebanta kestaun ne’ebé merese duni ita debate tanba relasaun ho poder konstitusionais hanesan buat ne’ebé hau hau hateten ona katak, hau lakohi halo regra ne’e maibe ita hotu tenki intende katak, halo regra ne’e ho transferensia liu hau pronto apoiu inisiativa ida ne’e, “ dehan Lúcia.

Tuir pratika ne’ebe ministra halo kada tinan sempre elabora pareser hodi hodi karuka ba prezidenti republika liu husi gabinete Primeiru Ministru entaun iha proposta elaborasaun ne’e haree ba kada prizioneirus nia komportamentu hafoin bele foti desizaun hodi husu indultu ba fulan hira hafoin relata ba Prezidenti atu foti desizaun.

Ministra mos hateten tribunal rekursu hanesan instituisaun ne’ebé ikus liu atu pronunsia katak, iha ka lae lei ruma ne’ebé viola konstituisaun, “Hau hahú ho pregunta ne’e ho intervensaun ida katak, wainhira ita hotu hakarak ita nia historia Prezidente Republika ba nati tuir hodi fo indultu ita tenki muda konstituisaun RDTL,” Tenik ministra

Iha seminário refere, Ivo Valente nudár Prezidente Bor JSMP nian hato’o nia agradesementu tanba topiku indultu sai hanesan topiku importante ne’ebé presiza halo diskusaun.
Seminario ne’ebé hala’o durante loron ida ne’e hetan partisipasaun hosi ONG Nasionais no Internasionais inklui mos USAID, AUSAID, UNPOL no estudantes universitariu sira.

Iha seminário ne’e, Prezidente Komissaun A Parlamento Nasional, Fernanda Borges hateten, dalan no regra ne’ebé kria hodi fo indultu to agora seidauk klaru, tanba fo indultu ba Eis Milisa Laksaur, Maternus Berek tinan liubá hetan kontra makas husi Estatutu Roma nune’e milisia refere kontra umanidade.

Iha Seminar ne’ebé hetan apoiu husi Asia Foundation, Justice Facility ne’e Borges hateten, antes Prezidente atu fo indultu tenki tuir dalan no prosesu ne’ebé klaru tanba indultu tenki fo ba ema tomak, no la bele atu fo indultu ba ema ne’ebé kontra umanidade, dehan Borges.

Deputada PN ne’e realsa mos katak, justisa iha TL sei iha prakeza nia laran, liu-liu ba ema sira ne’ebé presiza tebes atu hetan sira nia direitu iha Tribunal, wainhira fraku iha judisiariu buat hotu sei la lao ho diak.

Relasiona ho Justisa TL ne’ebé sei fraku Borges liu hosi ninia intervensaun Salienta mos mos katak, solusaun mak tenki haree ba lei Kodigu Penal ne’ebé iha ona atu nune’e antes prezidente Republika fo indultu tenki rona uluk hosi governu liu-liu ministeriu justisa, nune’e prezidente mos tenki tau konsideirasaun maksimu ba governu antes fo indultu.

Iha fatin hanesan Prezidenti Tribunal Rekursu, Claudio Ximenes husu atu ema hotu tenki haree no kumpriende didiak saida mak indultu no amnestia maske iha Lei No. 85 Alineia I fo poder tomak ba PR atu fo indultu.

“Prezidente Repuublika bele fo indultu ba prizioneirus depois de rona governu entaun wainhira dehan jeral ita bele koko tuir ida-idak nia hakarak, maibe presiza halo tuir esperitu konstituisaun republika katak, estadu tenki lao tuir lei,” Tenik Claudio

Tuir Prezidente TR, PR la iha direitu atu fo indultu ba prizioneiru sira ne’ebé nia kazu seidauk hetan desizaun final hosi tribunal, wainhira ne’e mak akontese ba arguidu ruma tribunal konsideira indultu prezidensial nian sei la vale tanba bazeia ba natureza arguidu seidauk hetan kondenasaun, dehan Claudio.*

Ananias Babo Horta
Media Officer Gabinete Ministra Justisa