Vise PRIMEIRU MINISTRU LANSA PESKIZA PANDU SAI MATA DALAN BA SIDADAUN TIMOR-LESTE

Governu da Lima Konstituisaun liu husi Vise Primeiru Minitru, Fernado de Araujo (Lasama) lansa Peskiza Planu Asaun Nasionál Direitus Umanus (PANDU) hodi sai hanesan mata dalan ba sidadaun sira iha Timor-Leste. Programa Lansamentu ne’e halao iha loron 25 fulan Setembru tinan 2014 iha Salaun Nobre Ministériu Negosiu Estranjeiru.

Vise Primeiru Ministru, Fernando de Araujo (Lasama) iha abertura hateten,” planu Asaun Nasonál direitu Umanus nu’udar devr no responsabilidade Governu nian atu ezekuta sa-sa de’it mak povu hakarak atu hetan no goza, sei tau iha olanu ministériu ida-idak nian, governu sei tau osan hodi hakbiit no mós rekursu umanus atu implementa planu ida ne’e. ho ida neé hau bolu atensaun ba ministru no sekretariu Estadu hotu atu fo nia atensaun hodi tau iha planu anuál nian wain hira planu ne’e sai ona dokumentu ofisial hodi aprezenta, nune’e fo biban atu promove no realize ita nia povu nia mehi ba dezenvolvimentu mak nakonu ho justisa social, ekonomia no kultura. Nune’e mós hau agradese ba ajensia Organizasaun Nasoens Unidas (ONU) liu husi Unidade Asessoria Direitus Umanus (UADU) NO UN Women ne’ ebe hola parte hodi fo apoiu ba ita nia governu ba prosesu tomak hodi realize lansamentu peskiza no seminariu ida ne’ e.”

Programa ne’ e inisia husi Ministériu Justisa liu husi Diresaun Nasionál Direitus Humanus no Cidadania (DNDHC). Objetivu hodi hasae kbiit Pontu Fokál Direitu Umanus hodi nune’e iha kbiit natoon wain hira halo planu ba dezenvolimentu PANDU ba instituisaun ka organizasaun ne’ebe haknaar-an ba. Programa mós ne’e atu rona esperensia husi matenek nain sira kona-ba importansia Planu Asaun Nasionál Direitus Umanus iha Timor-Leste.

Ministru Justisa, Dionisío Babo Soares iha diskursu hateten,” Hafoin Timor-Leste sai hanesan membru Organizasaun Nasaun Unidas (ONU) iha loron 27 fulan Setembru tinan 2002. La kleur Timor-Leste ratifika instrument internasionál ONU nian no ativamente ho sistema ONU, Timor-Leste sai estadu Parte ba tratadu internasional direitus umanus ne’ebe principal mak konvensaun direitus umanus 7 (hitu), inklui Paktu Internasionál ba direitu Sivil no Politiku ICCPR), Paktu Internasionál ba Direitu ekonomiku, Sosiál no Kultura (ICESCR), konvensaun kontra Diskriminasaun Hasoru Feto (CEDAW), Konvensaun kontra Tortura no Tratamentu Dezumanu (CAT), Konvensaun kontra Diskriminasaun Rasiál (ICERD), Konvensaun Direitu Labarik (CRC), no Konvensaun Traballadores Migrantes (MWC). Hanesan estadu parte ba tratadu internasionál, estadu Timor-Leste simu direitu internasionál ne’ebe deskreve iha konstituisionál RDTL artigu 9 aliñea 1,2,3 katak, Orden Jurídika Timor nian adopta prinsipiu sira direitu internasionál jerál nian no hotu-hotu. Nune’e mós norm sira ne’ebe mai husi konvensaun, tratadu no akordu international nia laran vigor iha orden railaran nian wain hira ratifika ona no fo sai iha jornál ofisiál. Norma sira ne’e sei laiha folin, karik la tuir konvensaun no akordu internasionál ne’ebe timor simu tiha ona.”

Seminariu ne’ebe partisipa husi Vise-Primeiru Ministru no Prezidente Parlamentu Nasionál ne’e, Babo reforsa liu tan,” PANDU importante ba Timor-Leste hodi harii kuadru servisu ho responsabilidade nasionál no internasionál hodi promove np proteje direitus umanus, hanesan haktuir iha konferensia mundiál Direitus umanus ne’ebe halao iha Viena hodi hamosu deklarasaun Viena iha loron 25 fulan Juñu 1998, hodi rekomenda ba estadu ida-idak atu konsidera no hamosu Planu Asaun Nasionál hodi identifika meius balun ne’ebe estadu foti hodi promove no proteje Direitus Umanus.”

Kona-ba atu dezenvolve Direitus Umanus ne’ebe atu produz no implementa iha Timor-Leste, eis Komisariu CVA ne’e realsa katak,” Timor rasik iha ona nia Planu Asaun dezenvolvimentu Nasionál Seitór Justisa 2012-2015 no Planu Asaun Nasionál 2030 no Planu Asaun Espesifiku hirak seluk ne’ebe Timor-Leste Produz no implementa ona sei sai hanesan ezbosu iha faze preparasaun no iha prosesu dezenvolve. Ho ida ne’e hanesan faze ida hodi hahu’u estabelese ona Komisaun Diretiva Nasionál (KDN) nu’udar instrument téknika iha Ministériu Justisa hodi foti papél importante iha prosesu tomak hodi halo peskiza, konsulta públiku elaborasaun ideia no formulasaun hodi hakerek PANDU.”

Iha fatin hanesan Prezidente Parlamentu Nasional ne’ ebe koalia kona-ba papél Parlamentu Nasionál hodi halo fiskalizasaun no implementasaun Tratadus Internasional, leis nasional hodi proteje no promove Direitus Umanus iha Timor-Leste ne’e hateten,” Poder legislativu ezerse hahu halo definisaun no aprova lei basiku nasaun nian, iha katalogmateria konstitusional so Parlamentu Nasional deit maka bele halo lei hodi garante direito basiku liberdade ou ita sei hakarak direitos Umanos. Poder fiskalizasaun aktividade politika governu ne’ebe ezerse, hafoin halo implementasaun ba lei n’eebe difini apropriadu ba apresentasaun iha programa.”

Membru KDN ne’ebe mak atu hakerek PANDU ne’e mai husi entidade oi-oin ne’ebe kompostu husi; membru governu, Pontu Fokál liña Ministériál, setór Privadu, Sosiedade Sivil no ajensia ONU iha Timor-Leste.

Iha atividade ne’e partisipa mós Mr. William Carnegie Barker, nu’udar Director and Consultant, ba Direitus Umanus Internasionál husi Australia ne’ebe sai nu’udar oradór ba Seminariu ne’e.

João Maupelo da Costa
Ofisiál Relasaun Públika