DNAJL HALO KONSULTA PUBLIKU BA PROPOSTA LEI KONABA KODIGU REJISTU SIVIL HO XEFE SUCO NO KOMUNIDADE FRONTEIRA

Oecusse,- Hare ba importansia husi proposta Lei Codigo Registo Civil (CRC), Governu Timor Leste liu husi Ministeriu Justisa (MJ), Direção Naçional de Assessor Jurídica e Legislação (DNAJL), kontinua hala’o konsulta publiku ho Xefe Suco sira inklui komunidade iha Zona Ekonomia Espesial no Merkadoria Sosial (ZEEMS) Oecusse, iha loron 18 Novembro 2014 nomos iha Munisipal Administrativu Bobonaro, loron 20 Novembro 2014, liu ba. Programa konsulta publiku ne’e, bee la’o ho susesu tamba iha kooperasaun diak entre DNAJL no DNRN, liu-liu Konservatoria ZEEMS Oecusse nomos Konservatoria Bobonaro nian.

Konsulta publiku ne’ebé lidera direitamente husi Diretor DNAJL, Nelinho Vital ne’e, ho objetivu atu hodi hetan liu tan hanoin, ideas ou opiniaun konstruktivu husi komunidade ba establesimentu lei refere, liu-liu husi komuidade sira iha rai ketan (fronteira).

Iha nia lian makloke, Diretor Nelinho dehan katak: ”importante tebes ba povu nia partisipasaun iha prosesu hakerek lei ida, tamba partisipasaun ne’e hanesan mos dalan ida husi povu nia envolvimentu ba iha prosesu dezenvolvimentu nasional. Tamba partisipasaun ema hotu nian, la’os hatudu deit husi servis fiziku, maibe mos servisu non-fiziku nian hanesan, hanoin lisuk, kontribui idea ba prosesu hakerek proposta lei ida. Proposta Lei Kodigu registu Sivil ne’e, importante tebes ba ita hotu, tamba lei ne’e sei regula ita nia moris, liu-liu direitu civil hanesan ema umana ida, komesa husi hala’o rejistu ba moris, kaben, perfiliasaun, adosaun, no mate .”

Iha fatin seluk, reprezentante Administrador husi fatin 2 ne’e hato’o sira nia agredesimentu bot ba servisu Ministério Justiça nian ne’e, tamba hanesan komunidade iha fronteira, dala barak liu infrenta problema konaba oin nusa atu rejistu ba aktu sira ne’ebé involve mos komunidade husi rai estranjeiru (Atambua-Indonesia), hanesan kazementu mistura.

Iha diskusaun, tantu iha Oecusse nomos Bobonaro, ba proposta lei ne’e, konsege hamosu duni hanoin konstruktivu balun hanesan aumenta delegasaun konservatoriu ba Rejiaun Oecusse, hanoin-mos konaba oin nusa atu halo transkriasaun kazamentu barlaquedu monogamiku nian, tamba mayoria povu Oecusse kumpriende liu maka lian materna, lian Baequeno, atu tetu didiak fali artigu balun ne’ebé fó multa ba inan-aman tamba tarde mai rejistu sira nia oan moris. Ba ida ne’e, komunidade sujere atu halo klasifisakasaun ba ema nia kondisaun ekonomia no valor osang atu multa nian.

Hatan ba kestaun hirak ne’e, tantu Diretor DNAJL nomos Diretora DNRN iha ona hanoin hamutuk ida katak, kuandu Parlamento Nacional aprova duni proposta lei ne’e, ita tengki hamosu tan diploma ministerial balun tan hodi implementa lei refere.

Tuir ajenda, konsulta publiku ba proposta lei CRC ne’e, sei hala’o ba dala ikus nian iha Munisipal Manufahi iha loron 21 Novembro 2014.

(Mize Correia/DNAJL)