MINISTÉRIU JUSTISA HALA’O TREINAMENTU DIREITUS UMANUS IHA POSTU ADMINISTRATIVU LEQUIDOE

LEQUIDOE, AILEU – Iha loron 29 no 30 fulan-Setembru tinan 2015, Ministériu Justisa liu hosi Diresaun Nasionál Direitus Umanus no Sidadania (DNDHC) hala’o programa treinamentu direitus umanus loron-rua ba autoridade lokál sira iha Postu Administrativu Lequidoe, Minisípiu Aileu.

Postu Administrativu Liquidoe kompostu husi suku-hitu mak hanesan; Suku Manucasa, Bereleu, Betulau, Fahisoi, Faturilau, Namoleso, no iha aldeia hamutuk 22 ho total populasaun ema hamutuk 6,663 (feto 3,276 no mane 3,387).

Iha sesaun abertura, Xéfi Departementu Direitus Umanus, Sr. Francisco Xavier Vasco Soares ne’ebé mak reprezenta Diretór Nasionál DNDHC hateten; “reprezenta DNDHC Ministériu Justisa, ha’u hakarak hato’o agradese no obrigadu barak ba señor Administradór Lequidoe ne’ebé mak konsege organiza eventu ida ne’e, agradese mós ba ita-bót sira ne’ebé mak mai iha ne’e, hodi tuir treinamentu direitus umanus durante loron-rua nia laran, espera katak, ita-hotu sei fahe informasaun ba malun no aprende ba malun kona-ba situasaun direitus umanus Timor-Leste, tratadu internasionál sira no mós situasaun violasaun direitus umanus iha ne’e, iha ita-nia rai Lequidoe.”

Vasco Soares hatutan, programa treinamentu ne’e hala’o bazeia ba Planu Asaun Anuál (PAA) tinan 2015, nune’e ami hala’o ona ba Postu Administrativu hát iha tinan ne’e, ikus liu mak Lequidoe. Treinamentu tinan 2015 nian, nia rohan mak iha ne’e, iha Lequidoe. Nia tema sentrál mak; “Hasa’e koñesementu sidadaun kona-ba direitu no dever, hodi respeita valór universál direitus umanus.” E ami mai laós atu hanorin, maibé ami atu fahe no habelar informasaun ba komunidade Lequidoe, nune’e mós atu rona pratika di’ak sira ne’ebé mak komunidade Lequidoe halo hodi promove direitus umanus iha ne’e.

Iha fatin hanesan, Administradór Postu Lequidoe, Sr. Jacinto Vila-Nova, agradese ba ekipa Ministériu Justisa nian, tanba foin primeira-vez akontese treinamentu direitus umanus nian iha Postu Lequidoe. Ami presiza duni hetan informasaun hanesan ne’e, maibé karik estrada ne’ebé át defisil maluk nasionál atu to’o mai iha ne’e, maibé ha’u agradese tebes ba Ministériu Justisa ne’ebé mak konsege to’o iha ne’e, atu fó formasaun ba autoridade lokál no komunidade sira iha Postu Lequidoe. Ami presiza tebes atu iha kuñesementu kona-ba saida mak direitus umanus no sá dever mak povu tenke kumpri nu’udar obrigasaun hodi nune’e ema-hotu bele moris hakmatek no partisipa maximu iha dezenvolvimentu nasionál.

Depois-de abertura, fasilitadór Joaozito Viana, hahu introduz metodolojia treinamentu nian, oinsá prosesu aprezentasaun no diskusaun grupo nian no mós deside regulamentu sira durante treinamentu iha loron-rua nia laran.

Fasilitadór Direitus Umanus DNDHC, Ministériu Justisa kompostu hosi Flaviano Moniz Leão (Xéfi Departamentu ba Tratados no Monitorizaun DNDHC), Helder Godinho Martins (Tékniku Profisionál Direitus Umanus DNDHC), Francisco Xavier Vasco Soares (Xéfi Departamentu Direitus Umanus no Planu Asaun Nasionál) no mós hetan apoiu Joaozito Viana (Assesór Ministru Justisa ba Direitus Umanus).

Materia treinamentu loron-rua mak hanesan tuir mai ne’e:
1. Konseitu báziku Direitus Umanus (prinsípiu no nia valores).
2. Konvensaun ba Eliminasaun no Diskriminasaun forma Hotu-hotu Hasoru Feto (CEDAW).
3. Konvensaun Direitu Labarik nian (CRC).
4. Konvensaun Hasoru Tortura no Tratamentu Aat (CAT).
5. Rezolusaun UNO 1325 kona-ba Feto, Paz no Seguransa.
6. Lei Kontra Violénsia Doméstika (LKDV).
7. Polítika Uza Forsa.

Iha prosesu diskusaun grupo nian, ekipa treinadór sira konsege deteta problema prinsipál sira mak hanesan; konflitu kona-ba baliza rai nian entre komunidade sira, problema estrada át no grave hodi nune’e difikulta mobilidade komunidade sira, falta bee-mós, nune’e mós suku balun mak to’o agora seidauk asesu ba eletrisidade.

Aliénda direitu baziku sira ne’ebé mak sei infrenta hosi populasaun Lequidoe, kestaun violénsia domestika, violénsia seksuál ba labarik minoridade sai preokupasaun mós ba autoridade lokál sira no mós labarik barak mak lakohi tama ona eskola.

Iha loron 30 Setembru 2015, loron ikus-daruak ba treinamentu, treinamentu ne’e taka ho fahe sertifikadu ba partisipante sira hamutuk ema 40 (feto: 12 no mane 28) ne’ebé mai hosi Administradór Postu Administrativu Lequidoe rasik, Komandante Esquarda Lequidoe, Xéfi Suku sira, Xéfi Aldeia, lider tradisionál (lia-nain), professores sira, lider grupo feto, juventudi no membru Polisia Nasionál Timor-Leste (PNTL) Postu Administrativu Liquidoe.

Adriano Soares

Offisiál Dokumentasaun DNDHC

Ministériu Justisa