KONSELLU MINISTRUS APROVA ONA ALTERASUN DAHULUK BA DEKRETU-LEI NU 11/2006 KONA-BA KRIASAUN INSTITUTO JESTAUN EKIPAMENTU TIMOR-LESTE

Ministru Justisa Dr. Tiago Amaral Sarmento konversa ho Ministru Prezidensia Konsellu Ministruss, Fidelis L. Magalhães no Ministra Negosiu Eestranjeirus no Kooperasaun, Adaljiza Magno, sala runiaun KM, Palásiu Governu, Dili, Kuarta (27/07).

Dili, MJ: Kuarta-feira (27/07) dader ne’e, Ministru Justisa Dr. Tiaga Amaral Sramento partisipa iha Sorumutuk Konsellu Ministrus semana ikus fulan Jullu nian, ne’ebé hala’o iha Palásiu Governu, Dili.

Iha Sorumutuk Konsellu Ministrus aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Obras Públikas, Abel Pires da Silva, ba alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei nu 11/2006 loron 12 fulan-abril, kona-ba kriasaun institutu jestaun ekipamentu Timor-Leste no aprovasaun ba ninia estatuto ida-idak.

Objetivu husi alterasaun ne’e mak atu kompatibiliza estatutu IJE nian ho define ona iha Dekretu-Lei Organizasaun Administrasaun Direta no Indireta, ho Orgánika Governu Konstitusionál VIII no konfere kompeténsia foun sira ne’ebé sei permite hodi aumenta rekursu sira IJE nian hodi hadi’a servisu públiku neébé Estadu fó ba sidadaun sira.
Nune’e, daudaun ne’e atribui hela kompeténsia no atribuisaun sira ne’ebé IJE sira halo durante tinan barak hodi apoiu situasaun oin-oin ne’ebé presiza intervensaun lalais hodi hadi’a filafali tráfegu rodoviáriu ho seguru no evita inundasaun liuhusi limpeza no normalizasaun mota sira. Instituisaun ida-ne’e iha ekipamentu ne’ebé presiza ba realizasaun tarefa sira-ne’e, no iha mós koñesimentu tékniku no esperiénsia iha terrenu hodi bele realiza, hanesan parte ida husi sira-nia atribuisaun, la’ós de’it tarefa sira ne’ebé prevee ona, hanesan jestaun ba ekipamentu pezadu sira, maibé mós halo atividade manutensaun ba estrada sira, hasai rai-henek no hamoos estrada sira, hasai rai-henek no hamoos mota sira, no halo estabilizasaun ba mota-ninin no bareira sira.

Primeiru Ministru Taur Matan Ruak, lidera reuniaun Konsellu Ministrus semana ikus fulan Jullu nian, Plasiu Governu-Dili, Kuarta (27/07).

Ho diploma ne’e, mak estabelese ona figura Diretór Ezekutivu, ho kompeténsia ba diresaun no jestaun servisu IJE nian tuir diretrizes sira husi ninia Konsellu Administrasaun. No atribui mós kompeténsia ba Prezidente Konsellu Administrasaun IJE hodi bele aprova despeza, bele autoriza no aprova aprovizionamentu no bele asina kontratu sira tuir lei.
Aprova ona mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, kona-ba Suplementu remuneratóriu ba funsionáriu públiku no ajente sira Administrasaun Públiku nian ne’ebé hala’o sira nia funsaun hanesan formadór iha Administrasaun Públika.

Projetu Dekretu-Lei ida-ne’e ho ninia objetivu atu estabelese rejime ida ne’ebé bele fó retribuisaun finanseira ba responsabilidade no kompleksidade ne’ebé boot funsionáriu no ajente públiku administrativu sira nian ne’ebé envolve iha realizasaun asaun formasaun jerál ka espesializada. Suplementu foun ida-ne’e hakarak atu aproveita di’ak-liu kapasidade formadora ne’ebé, oras ne’e daudaun, iha ona iha Administrasaun Públika nasionál nia laran, nune’e hodi kontribui ba rasionalizasaun rekursu nasionál sira.
Valór oras suplementu remuneratóriu formadór nian sei fiksa tuir grau kompleksidade funsionál karreira formandu nian sira. Entidade ne’ebé responsavel ba pagamentu husi suplementu ida-ne’e mak entidade ida ne’ebé responsavel hodi halo formasaun ka entidade sira ne’ebé selu.
Aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Finansas no Ministra Saúde, Rui Augusto Gomes no Odete Maria Freitas Belo, ne’ebé ho objetivu atu estabelese Rejime Jurídiku Parseria Públiku Privada (PPP) Servisu Diagnóstiku nian.
Projetu Dekretu-Lei ida daudaun ne’e hakarak atu estabelese kuadru jurídiku ida ne’ebé espesiál hodi aplika ba akordu PPP nian relativu ho Servisu Diagnóstiku laboratoriál no liuhusi imajen, ne’ebé define rejime ida ne’ebé fleksivel liu no adekuadu ba kolaborasaun parseiru privadu ida iha prestasaun servisu públiku nian sira, hodi haree mekanizmu sira ne’ebé asegura sustentabilidade, alokasaun risku, operasionalidade no kualidade servisu ne’ebé fó ba populasaun. Atu nune’e hodi estabelese kuadru jurídiku ida ne’ebé klaru, justu, previzivel no estavel ne’ebé permite atu estimula no atrai investimentu privadu no hodi garante prestasaun servisu públiku diagnóstiku laboratoriál no liuhusi imajen.

Ministru Justisa Dr. Tiag oAmaral Sarmento Konversa ho Segundu Vise Primeiru Ministru no Ministru Planeamentu e Ordenamentu Jose Reis no Ministru Obras Publikas Abel Pires da Silva Palasiu Governu-Dili, Kuarta (27/07).

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé mós aprezenta husi Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes, ne’ebé estabelese valór másimu atu selu ba akizisaun beins imóveis (uma sira) nian no tanba lakon edifísiu, benfeitoria, área sira floresta no toos nian, no tanba tenke hapara atividade sira hanesan pekuária, peskas no foti masin iha área implementasaun projetu rekualifikasaun Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato nian.

Konsellus Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál, Miguel Pereira de Carvalho, no Ministru Edukasaun, Juventude no Desportu, Armindo Maia, hodi aprova Programa Merenda Eskolár.

Programa Merenda Eskolár nuúdar subsídiu ida ne’ebé fó iha ámbitu asaun sosiál eskolár, ne’ebé ho objetivu hodi asegura direitu han loron-loron ho hahan ne’ebé saudavel, ekilibrada no indispensavel ba dezenvolvimentu no insentiva partisipasaun labarik sira iha edukasaun pré-eskola no iha ensinu báziku, públiku no partikulár, hodi integra ba rede públika ne’ebé situa iha rai-laran, hodi promove ninia prosesu ensinu no aprendizajen. Iha programa ne’e nia okos sei fornese hahan ba alunu sira estabelesimentu edukasaun pré-eskolár no ensinu báziku, públiku no partikulár ne’ebé integra iha rede públika oferta servisu públiku nian, ne’ebé situa iha rai-laran.

Subsídiu sira ne’ebé fó iha programa ida-ne’e maka iha natureza subvensaun públika sira no asume ho forma subsídiu alimentár, ne’ebé hatoó espesiál ba sosa hahan ka subsídiu administrativu, ne’ebé ho objetivu atu suporta despeza sira ho enkargu administrativu sira impaktu husi ezekusaun programa ne’e.
Implementadór sira Programa Merenda Eskolár mak estabelesimentu edukasaun pré-eskolár nian no ensinu báziku, públiku no partikulár ne’ebé integra iha rede públika oferta servisu públiku nian, ne’ebé nia fatin iha territóriu nasionál no organizasaun komunitária sira, grupu komunitária sira ka hanesan, liuliu asosiasaun sein personalidade jurídika.
Montante subsídiu ne’ebé atribui iha ámbitu Programa Merenda Eskolár fiksa iha US$ 0,42 ba kada loron hanorin no ba kada alunu.

Ikus liu, Konsellu Ministrus aprova projetu proposta Rezolusaun Parlamentu Nasionál ba ratifikasaun akordu kompaktu Millennium Challenge, ne’ebé aprezenta husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães.
Pakote kooperasaun ne’e asina ona iha loron 19 fulan-jullu liubá, sei ezekuta durante tinan lima, no iha montante globál dolar amerikanu millaun 484.
Programa ne’e sei haree ba komponente prinsipál rua, ida atu hadi’a sistema bee, saneamentu no drenajen no ida seluk iha área edukasaun no formasaun nian. Ida uluk ho objetivu atu hamenus kontaminasaun ba bee moos no bee iha rai-okos ne’ebé bele fó moras, impede moris-di’ak no saúde ba labarik no adultu sira. Projetu ne’e inklui konstrusaun ba fábrika ida hodi halo produsaun dezinfetante kímiku ba abastesimentu bee iha sidade, konstrusaun ba sistema sentrál dahuluk bee reziduál nian iha país, hadi’a rede drenajen ba kapitál Dili no ba munisípiu viziñu haat, reforma polítika no institusionál sira nune’e mós mudansa sosiál no komportamentu hodi hadi’a sistema saneamentu báziku no jestaun bee iha nivel doméstiku. Ida seluk ho objetivu atu hadi'a kualidade ensinu sekundáriu nian ba alunu sira, liuhusi hadi'a ensinu sekundáriu no lideransa eskolár sira. Projetu ne'e sei estabelese instituisaun formál sertifikasaun formasaun nian dahuluk ba formasaun profesór sira iha nasaun ne’e, sei hanaran “Sentru Exelénsia”, ne'ebé sei fó formasaun no sertifikasaun profisionál ba profesór no lideransa sira ensinu sekundáriu nian iha tempu ohin loron no aban-bainrua. Investe iha formasaun ba profesór sira, sei prodús eskola sekundária sira ne'ebé di'ak liu, ho alunu sira ne’ebé bein preparadu ba merkadu serbisu ka ba edukasaun pós-sekundária no nune’e aumenta ninia kapasidade hodi kontribui ba kreximentu ekonómiku país nian.

21 Jullu 2022
#Media_Gabinete_MJ