Governo Timor Leste Hatoó Relatoriu CEDAW Dahuluk iha Nova Yorke

Ministério da Justiça liu husi Direção Nacional de Direitos Humanos e Cidadania-DNDHC, Departamento Direitos Humanos nudar Ponto Focal Generu Ministério da Justica, Celito Cardoso hamutuk ho delegasaun Governu Timor Leste aprezenta relatoriu Convention Elimination of all Forms of Discrimination Against Women (CEDAW) iha Nova Yorke Estadu Unidus da America.

Iha tinan 2003 governo Timor Leste ratifika ona Konvensaun hitu inklui konvensaun CEDAW no CRC. Konvensaun rua neé ho ninia relatoriu Timor Leste hatoó ba komite CRC iha 2007 no CEDAW dahuluk iha United Nations House iha Nova Yorke 30 Agostu 2009.

Hahu husi loron 26 Julho 2009 delegasaun aranka ba Nova Yorke no fila iha dia 4 de Agostu 2009 delegasaun governu Timor Leste hasoru malu ho peritu komite CEDAW ema nian 35 neébe mai husi area oin oin hodi rona no observa aprezentasaun relatoriu estadu Timor Leste.

Deposi de estadu Timor Leste ratifika konvensaun CEDAW iha 2003, no tinan 2009 mak komite sira rona saida mak durante tinan hirak nia laran Timor Leste atinji ona kona-ba konvensaun CEDAW neébe estadu Timor Leste ratifika.

Membrus delegasaun governu Timor Leste ba Nova Yorke, Celito Cardoso neébe mensiona konaba Timor Leste ratifika konvensaun CEDAW iha 2003 iha obrigasaun atu implementa no halao konvensaun ida neé tuir prinsipiu estadu de direitu demokratiku atu garantia no asegura prinsipiu igualidade iha kualker enkuadramentu legal hodi garantia iha vida sosiol, politiku, ekonomia no kultura neébe iha konstituisaun RDTL artigo 17 garantia ona kona ba igualidade jeneru iha Timor Leste.

Konsekuensia husi ratifikasaun konvensaun CEDAW, Estadu Timor Leste iha obrigasaun hodi hatoó relatoriu periodiku ba Commite CEDAW kona ba ninia implementasaun no commite sei husu ba assuntu sira neébe relevante ba implementasaun CEDAW nian.

Apresentasaun Relatoriu neé Chefias husi Sekretaria Estado Promosaun Igualidade (SEPI), Sra. Idelta Maria Rodrigues, depois hatoó relatoriu neé husi ministeriu ida idak sei resposta ba perguntas neébe mai husi peritu komite CEDAW nian no kada delegasaun bele hatan ba perguntas ne’ebe liga ba knar no kompetencia ministerio nian.

Chefe Departamento Direitus Humanus neé hatutan , ‘’Rekomendasaun husi komite CEDAW nian depois sei haruka mai governu Timor Leste atu bele implementa durante tinan hat oin mai, depois tinan hat estadu sei ba halo aprezentasaun fila fali ba komite CEDAW iha Nova Yorke 2012 kona ba saida mak implemeta ona depois de simu rekomendasaun hirak ne’e.

Objective husi relatoriu neé ba komite sira no prosesu dialog ne’ebe komite CEDAW fasilita atu rona diretamente husi governu konaba saida mak governo Timor Leste atinji durante tinan hat nia laran, hodi promove igualidade jeneru no promove direitu feto nudar base ba direitu humanus nian.

Delegasaun husi governo Timor Leste lidera husi Sekretaria Estado Promosaun Igualidade, (SEPI) Sra. Idelta Maria Rodrigues nudar chefe delegasaun, Armando da Costa husi SEPI, Afonso Soares husi Ministeriu Edukasaun, Octavio de Almeida husi Ministeriu Agrikultura, Celito Cardoso husi Ministeriu Justisa no Isabel Gomes husi Ministeriu Saude.

Pontu Focal Jeneru Ministerio da Justica hatete katak Commite Cedaw aprecia tebes ba Timor Leste maske foin ukun aán iha era millenium nia laran maibe iha ona boavontade atu asegura no garantia ba diretu feto iha Timor Leste liu husi politika, Lejislasaun, Ekonomia no sosio kultura, maske kultura Timor Leste iha sistema patriarka domina maibe estadu nia politika hodi promove feto liu husi ninia enkuadramentu legal sira atu la bele diskrimina feto iha aktividade oi-oin.

Maske Timor Leste foin primeiraves halo nia relatoriu depois de ukun rasik aán maibe iha mudansa neébe signifikante iha etsadu Timor Leste kompara ho nasaun sira seluk neébe kleur ona ukun rasik aán maibe la iha dezenvolvementu neébe adekuadu hodi garantia ba feto nia direitu.

João Mp da Costa/DNDHC