MINISTRU JUSTISA AUDIÉNSIA PÚBLIKA HO KOMISAUN A PARLAMENTU NASIONÁL KONA-BA PROPOSTA LEI RESENSEAMENTU ELEITORÁL

DILI, PN – Tersa-Feira, loron 12 fulan-Janeiru 2016, S.E. Ministru Justisa Ivo Valente partisipa iha audiénsia públika ho Komisaun A, Comissão assuntos Constitucionais, Justiça, Administração Pública, Poder Local e Anti-Corrupção Parlamentu Nasionál (PN) kona-ba Proposta Lei Resenseamentu Eleitorál iha Sala Konferénsia Parlamentu Nasionál, Dili.

Audiénsia públika ne’e prezide hosi Presidente Komisaun A Dra. Carmelita Caetano Moniz; aliénde hetan prezensa hosi membru Komisaun A Parlamentu Nasionál, partisipa mós Vise-Ministru Administrasaun Estatál Dr. Tomás do Rosário Cabral, Vise-Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun Dr. Roberto S. de Oliveira Soares, Diretór Jerál Sekretariadu Tékniku Administrasaun Eleitorál (STAE) Dr. Acilino Manuel Branco, diretores nasionais no técnicos profesionais hosi instituisaun relevante sira.

Iha audiénsia ida ne’e, Ministru Ivo fó ninia analize hosi ponto de vista rekijitus inskrisaun nian, katak wainhira eleitór halo inskrisaun tenke aprezenta dokumentu orijin ka kopia legalizasaun nian, ne’e kestaun prevensaun ba asaun falsifikasaun dokumentu.

“Iha Proposta Lei Resenseamentu Eleitorál presiza hadia nia redasaun kona-ba rekijitus inskrisaun nian, tuir ha’u-nia analize, artigu ne’e bele hamosu prekupasaun iha futuru, nakloke ba falsifikasaun kuandu eleitór bele aprezenta dokumentu kopia wainhira ba halo rejistu. Tanba-ne’e, hodi prevene falsifikasaun, eleitór sira wainhira halo inskrisaun tenke lori dokumentu orijin ka dokumentu kopia ne’ebé hetan ona vistu validade - legalizasaun hosi instituisaun kompetente,” hateten Ministru Justisa, Ivo Valente.

Iha biban ne’e, Presidente Komisaun A Carmelita Caetano Moniz fó tempu ba Vise-Ministru Administrasaun Estatal no Vise-Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun hato’o sira-nia hanoin kona-ba kestaun polítika Governu ba Lei Resenseamentu Eleitorál no mós ponto de vista hodi aspetu negósiu estranjeiru no kooperasaun nian.

Vise-Ministru Tomás Cabral esplika kona-ba karáter lei ne’e rasik, katak lei ne’e ho karáter urjensia, nia mós mensiona kestaun sistema baze de dadus, órgaun supervizaun, planu operasionál lei resenseamentu, “oinsá” mak partilha informasaun ba públiku, mobilizasaun rekursu, bulletim de votu, seguransa eleisaun no sistema resenseamentu iha rai laran no ba Timor-oan sira iha estranjeiru.

Relasaun ho Timor-oan diaspora (hela temporaria iha estranjeiru), Vise-Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun Roberto Soares hato’o ninia hanoin kona-ba númeru Timor-oan sira iha váriu nasaun tuir identifikasaun no ponto de vista MNEK nian. Nia mós esplika kona-ba obstakulu resenseamentu ne’ebé mak sei hasoru iha estranjeiru, Timor-oan diaspora nia partisipasaun iha resenseamentu no eleisaun, finansiamentu no mobilizasaun hosi fatin ida ba fatin seluk, disponibilidade lisensa nasaun respectivas ba eleisaun iha Embaixada no Konsuladu Timor-Leste nian, apoiu rekursu umanus ba prosesu resenseamentu diaspora nian no nível komplexidade eleisaun iha estranjeiru.

Hafoin intervensaun hosi Governu, Presidente Meza Carmelita loke ba apresiasaun deputadu sira nian.

Kestaun ne’ebé kestiona barak hosi deputadu membru Komisaun A mak preparasaun tékniku no lojistíku STAE nian, partisipasaun eleitór nian ne’ebé komesa menus ba beibeik, deslokasaun eleitór, “oinsá” atu deteta falsifikasaun dokumentu, sistema resenseamentu eleitorál ho metódu online no manual, preparasaun ba estasaun votasaun iha embaixada no seluk-seluk tán.

Diskusaun vice-versa ida ne’e la’o di’ak tebes iha ámbitu mutúa hodi hare’e implikasaun Lei Resenseamentu Eleitorál iha futuru. Diskusaun kuaze iha oras hat nia laran, sai mós oportunidade ba Governu no Parlamentu Nasionál (Komisaun A) hodi partilha informasaun ba malun kona-ba partisipasaun eleitór, meius atu sentraliza baze de dadus, kresimentu partidu polítiku, liña koordenasaun entre ministériu sira, no esforsu Governu nian (Ministériu Administrasaun Estatál) hosi garantia kualidade eleisaun jerál iha tinan 2017.

Audiénsia públika Ministru Justisa Ivo Valente ho Komisaun A, Comissão assuntos Constitucionais, Justiça, Administração Pública, Poder Local e Anti-Corrupção hahu iha tuku 03:00 lokoraik no remata iha tuku 06:45 kalan.

Maria de Lourdes Xavier Lin
Media Officer
Gabinete Ministru Justisa