POSTU ADMINISTRATIVU LIMA HETAN DIVULGASAUN HOSI MINISTÉRIU JUSTISA IHA FULAN SETEMBRU


Ministériu Justisa (MJ) liuhosi Diresaun Nasional Direitus Umanus no Sidadania (DNDHC) hala’o divulgasaun Lei N.° 13/2017 kona-ba Rejime Espesiál ba Titularidade Bein Imovel, Lei N.° 8 2017 kona-ba Expropriasaun ba Utilidade Públiku no Lei N. 9/2002 kona-ba Nasionalidade iha Postu Administrativu 5 mak hanesan, Postu Administrativu Lakluta, 19 Setembru 2019, Postu Administrativu Viqueque, 20 Setembru 2019, Postu Administrativu Same, 24 Setembru 2019 no ikus iha Postu Administrativu Hato-udo, 25 Setembru 2019 no Postu Administrativu Suai Vila, 27 Setembru 2019.

Ba objetivu programa divulgasaun lei ne’e, Diretur interinu DNDHC MJ, Jose Paulino Dias Ximenes iha terenu sempre hateten, “ami mai laos atu resolve problema maibe ami mai fo informasaun lei deit, nune’e ita boot sira hatene no evita problema kona-ba rai no nasionalidade.”
Administrador postu no reprezentante sira apresia realizasaun programa iha sira nia area, liu tan hatete katak ho programa ida hanesan ne’e bele hamenus konflitu no hasae konsensia komunidade sira kona-ba lei.
Ekipa tekniku Ministériu Justisa mak hala’o divulgasaun ne’e kompostu hosi Diresaun Nasional Asesoria Juridika no Lejislasaun, Diresaun Nasional Direitus Umanus no Sidadania no Diresaun Nasional Rejistu no Notariadu. Ba responde perguntas hosi komunidade sei reforsa hosi Diretur Munisipal ka Distrital. Kontiudu esplikasaun hosi tekniku direta ba lei N.°13/2017 katak se ita dehan nain ba rai entaun iha direitu uluk nian primariu mak hanesan direitu perfeita, hak milik no direitu informal.

Direitu uluk nian primariu presija sertifikadu nomos evidensia ne’ebé klaru. Se ita dehan direitu ba uza, aluga entaun ita iha direitu uluk nian sekundariu hanesan aforamento, hak guna bangunan no guna usaha, esplika mos dominu públiku estadu nian mak hanesan tasi, mota, be’e matan, foho, aero, liu tan iha dominu privadu estadu nian mak hanesan edifisiu ka rai sira ne’ebé administra ou abandona hosi tempu Postugis, Indonesia ezemplu edifisiu ka rai públiku hanesan ofisiu ba públiku, Hospital, edifisiu Polisia no Defeza nst. Atu sai nain ba rai liuhosi hela tinan naruk ka uzu capião laos aplika ba dominu privadu esadu nian nst. Liu tan ba lei N.° 8/2017 define katak enkuantu estadu presiza rai, estadu husu ka expropria rai privadu ema ruma nian ho indeminizasaun lolos tuir lei hodi utiliza rai ne’e ba públiku, ezemplu uza ba semiteriu públiku, hospital nst depende planu estadu nian. Expropriasaun ne’e mos laos naran hadau sidadaun nia rai deit maibe sei liuhosi indeminizasaun mak foin muda ema hosi fatin ida, expropriasaun ne’e tenki liuhosi Konselu Ministru no antes realiza presija iha estudu benefisiariu, planu programa, iha akordu, iha lisensa ambiental no seluk tan no kontiudu informasaun legal balun liga ho lei N.° 9 2002 esplika katak sai nasionalidade Timorense nia prosesu sei hare ba fatin moris no ran, ita iha sidadaun nanis no husun. Nanis signifika Timor-oan duni ka inan ka aman ida hosi Timor-oan nst, sidadaun husun katak ema entranjeiru maibe tanba tuir laen ka fen sai sidadaun Timorense, ida ne’e sei kompleta rekezitus no hala’o teste ida hodi sai sidadaun Timorense, teste hala’o iha Ministériu Justisa liuhosi Diresaun Nasional Rejistu no Notariadu. Alende ne’e mós iha naturalizasaun, Ministru Justisa mak sei deside nomos liuhosi ita nia Parlamentu Nasional bele fó nasionalidade liuhosi resolusaun nst.

Divulgasaun iha postu lima ne’e ho tatal partisipante hamutuk 606. Sesaun ne’e hala’o no asiste hosi Diretur interinu DNDHC, Jose Paulino Dias Ximenes, Diretur DNRN, Joaõ Fernando Borges Martin, Reprezentante DNAJL, Napoliao Bonaparte Ximenes, Tekniku Superior DNDHC, Carmelindo da Silva Caetano, Ekipa apoiante DNDHC, DNTPSC Munisipiu, Komandante no Reprezentante Polisia Eskuadra, Sefi Suku sira no komunidade iha postu sira refere.(C)

Carmelindo da Silva Caeatno
Tekniku Superior, DNDHC MJ