Ministériu Justisa halo divulgasaun Leis kona-ba Lei Rai no Rejistu Sivíl iha distritu Viqueque

V Governu Konstitusional liu husi Ministériu Juastisa halo divulgasaun leis kona-ba Rai no Rejisitu Sivíl iha sub-distritu Uatu-Carabau no Sub-distritu Lacluta distritu Viqueque, 16 no 18 Abril 2013.

Ministériu Justisa iha ninia knar oin oin hanesan, knar ba halo lei, knar ba implementa lei no knar ba halo administrasaun ba justisa.

Maibe iha sub-distritu Uatu-Carabau no Lacluta sei la lori buat hotu-hotu. Programa divulgasaun sira hanesan ne’e halo bebeik ona iha fatin fatin desde primeiru governu Konstitusionál to’o agora halo hela no kontinua. Iha distritu Viqueque Vise Ministru Justisa ho orador ba programa divulgaasaun esplika klean liu kona-ba Saida mak Governu halo ba lei rai nian no oinsa governu bele fo konpensasaun ba komunidades sira nia rai.

Iha abertura Vise Ministru Justisa, Ivo Valente hateten”
Ohin ami mai lori lei oi-oin maibe iha lei oin rua mak ami atu esplika ba ita boot sira, ne’e mak lei kona-ba rai no oin sa atu sai nudar sidadaun timoroan ida atu hetan dokumentu legal nudar ema sidadaun Uatu-Carabau oan. saida mak Ministeriu Justisa halo ona ba asuntu rai, hahuu husi governu anterior iha tinan 2002 mai to’o agora halo ona lei ida ho naran: Rejime Espesial Juridiku Bens Imóves.”

programa divulgasaun leis ne’ebé akompañadu husi Administradór distritu Viqueque ne’e Vise Ministru iha ninia esplikasaun hateten,” Saida mak V Governu halo ba lei rai nian? agora V Governu Konstitusionál prepara pakote lei 3 kona-ba rai nian hanesan:

1. Rekuñesementu Espesiál Direitu ba rai iha 102 pasal aprova iha PN, lei ida ne’e atu rekuñese komunidade balun ne’ebé uluk iha ona alvara, balun halo aforamentu, ka balun iha surat tahan ruma ona, mas maoria 90 % hau fira laiha tamba sira laiha asesu ho malae mutin nia poder, liu liu sira neébé hela iha area remotas, sira laiha dokumentu mas sira dehan ami hela iha ami nia rain ka ami nia avon ka vis avon kedas ami hanesan rai nain. laiha rekunesementu ida hakerek surat, mai fali tempu Indonesia at liu tan, ema barak iha sertifikadu mas barak liu laiha.

Ho lei ida primeiru ne’e mak atu fo rekunesementu Estadu Timor-Leste ba sidadaun timoroan hotu hotu tuir Konstituisaun RDTL nian ka lei inan tenke rekunese sidadaun hotu hotu nia direitu ba rai iha artigu 54 katak ema sidadaun nasional mak iha direitu ba rain no ema estranjeiru labele hetan direitu ba rai.

2. Lei Espropriasoens: estadu bele foti rai ruma, ka uma estadu nia ruma ba interese komum mas ho kriteria tenke fo konpensasaun ka ganti rugi ba sasan ne’ebé iha rai leten ka iha uma ne’e. ezemplu hanesan gas iha Ailembata ne’eba ami nia avon sira mak hela iha ne’eba no gas ne’e ami nian deit, ami la fo ba ema Uatu Carabau, watu-Lari, Viqueque mas tamba estadu hare katak gas ne’e iha interese ba ema hotu hotu nian entaun estadu dehan lae, gas ne’e laos o nian maibe povu timor tomak nian atu hodi fo han ema timoroan hotu inklui Lautem, Viqueque, Baucau, Suai Atauro to’o Oe-Cusse ne’ba. buat sira hanesan ne’e estadu nian no estadu sei buka fali fatin ida fo ba ita boot sira, ida ne’e konseitu jerál iha mundu hanesan ne’e no labele kontra.

3. Fundu Mobiliariu: tau orsamentu ida ne’ebé boot, iha fundu ne’e atu halo konpensasaun ka ganti rugi ba komunidade ninia sasan ne’ebé iha rai leten ne’ebé atu uza ba públiku, estadu mak tenke tau osan hodi selu povu nia uma ka povu rai.
saida mak governu halo ba lei tolu ne’e, uluk governu anterior hakarak aprova maibe iha momentu neba eis Presidente da Repúblika, Jose Ramos Horta veto tiha katak labele aprova ka labele kontinua. Tuir fali V Governu hakarak mantein ninia prinsípiu lei ida uluk ne’e nafatin. Tamba ne’e ita kuandu halo lei, hare ba interese maioria ne’e saida. lei ida ne’ebé rekunese ema ne’ebé hela iha rai nia leten.

Rekuñese timoroan hotu hotu nia direitu, ema timoroan hotu-hotu sei la lakon nia direitu, rekuñese timoroan nia direitu sei lalakon tantu nia hela iha Australia, Portugal ka timoroan ida ne’ebé hela no terus iha rai Viqueque nia leten rasik sei la lakon ninia direitu, tamba lei ne’e rekunese. Ema ne’ebé hela iha rai nia leten ne’e durante tinan 20 nia laran nia iha direitu no bele fo sertifikadu ba ema ne’e. nune mos ba timoroan ne’ebé hela iha estranjeiru hanesan Australia, Portugal durante tinan 20 nia laran maibe sira hakarak fila mai Timor lori ho dokumentu rai nian ne’ebé konpletu, ida ne’e mos nia sei la lakon ninia direitu, estadu sei rekuñese nia hodi sukat ninia rai ne’e luan hira estadu sei fo konpensasaun ba rai nain ne’ebé ho dokumentus legal ne’e maibe rai ida ne’ebé timoroan hela ona iha leten durante tinan barak ona ema ida labele ba hadau maibe estadu mak sei bele rezolve liu husi fo konpensasaun no ikus estadu mak sei administra. “ Vise Ministru Justisa Esplika.

Iha fatin hanesan Administradór distritu Viqueque, Francisico da Silva ne’ebé partisipa mos iha programa divulgasaun ne’e iha ninia intervensaun hateten,” kualker nasaun iha mundu ne’e tenke ser iha lei, lei ne’e atu halo ita moris hakmatek, iha lei mak ita bele halo ita nian dezemvovimentu, se laiha lei ita sei laiha dezemvolvimentu, neduni ita simu lei ne’e atu hodi halao no fiar ho laran haksolok katak ita hanesan povu, hanesan komunidade nasaun Timor-Leste ida ne’e bele hetan susesu no moris haksolok iha nia ita nia moris tomak ho hakmatek.”
Administradór ne’e hatutan liu tan kona-ba selu ba halo dokumentu legal sira hanesan Passaporte no bom Comportamentu,” selu buat ruma kona-ba dokumentu legal ruma ne’ebé ita presiza bain hira alunus sira remata eskola sekundaria hakarak kontinua ba iha universidade tenke lori dokumentu ida ne’e, se la lori maka iha ne’eba la simu keta kriminozu ruma karik, tenke lori dokumentu atitudi diak ka bom comportamentu atu prova katak ita boot la involve iha asaun krime ida, bele tama iha universidade. hanesan mos hakarak sai funsiunariu públiku, hakarak sai membru F-FDTL ka hakarak sai membru PNTL no mos atu sai membru governu kuandu laiha krime.”

Tuir observasaun hakerek nain durante loron rua husi ekipa Vise Ministru Justia ba progrma divulgasaun iha sub-distritu rua, ne’ebé partisipa husi komunidades jerál, representa Igreja, PNTL, autoridade lokais, eskola sekundária no grupu feto neébé nakonu iha salaun adminstrasaun sub-distritu besik ema nain atus 300, ne’ebé simu Vise Ministru ho ekipa ho tebedai no tara salendan hanesan kultura tradiosionais tuir distritu ida-idak nian.

Durante programa divulgasaun lao, husi oradór sira apresnta tiha matéria sira ba partisipantes no ikus oferese tempu ba partisipantes sira hodi husu no hatan, tuir observasaun hakerek nain hatudu katak perguntas sira ne’ebé hato ‘o ba oradór sira iha sub-distritu rua ne’e tendensia liu kona-ba asuntu rai, hanesan hadau malu rai, okupa rai, baliza rai, rai komunál, rai adat, kompensasaun ba rai, rai estadu no uma estadu ne’ebé okupa husi komunidade no funsiunariu balun iha sub-distritu ne’eba.

Nu’udar oradór iha programa divulgasaun leis durante loron rua iha Sub-distritu Uatu-Carabau no Sub-distritu Lacluta mak Vise Ministru Justisa, Ivo Valente, Director Nasionál Direitus Umanus no Sidadania, Celito Cardoso, representa Directór Nasionál Terras Propriedades Servisu Kadastrais, Antonio Carcerres, representa Directora Nasionál Rejistu Notariadu, Domingas de Oliveira Ximenes, Amaro Martins lori materia kona-ba Rejistu Sivíl no Ana Maria da Conceicão Soares lori materia kona-ba lei ba Pasaporte no Passa Fronteira.