Asesu Justisa ba Komunidade Iha Area Rural Governu Sei Kria lei

Dili- Komonidade iha Area rural atu asesu ba Justisa governu Timor Leste liu husi Ministeriu Justisa sei kria lei organizasaun juridisiario,atu bele hakbesik justisa ba povu vunerabel sira, nebe hela iha Area rural liu husi dalan paralegais iha nasaun Timor Leste.Tuir Ministru Justica Dionisio Babo iha diskursu hateten katak ohin hanesan loron inportante ba ita hotu iha fatin ida neé atu bele hallibur ideias kona ba hakbesik justica ba ita nia sidadaun sira liu husi programa paralegal,ideai ida neé mai husi CEPAD neébe liu husi Diskusaun ho Hau (Ministur Justica) iha fulan hira liu ba oinsa instituisaun rua neébe bele kopera hodi halo programa hamotu hodi halao servisu paralegal iha komunidade nia let liu-liu iha area rural no area remotas.

“”ita hotu hatene katak ita nia sidadaun sira sei ih difikuldade oi-oin hodi asesu ba justica forma sira, tamba ita nai geografia no distanisa neébe dok, la iha asesu ba dalan no transporte prejudika tebes sira atu asesu ba justica iha Tribunal neébe agora dadaun existe ona”Dehan Ministru Justica Dionisio Babo iha Centru Formasaun Juridico,Caicoli Dili Sexta (02/08).

Eis Komisariu CVA neé mos informa tan katak politika Ministeriu Justica liu husi Centru Formasaun Juridico ita preparqa juiz,Procuradoria,Defensoria, nomos advogados hodi bele garantia sidadaun nai direitu ba iha asesu justica formal,maibe ida neé deit sei dauk toó no sufsente hodi bele garantia sidadaun nia direitu,tamba neé simu proposta neébe mai husi CEPAD hodi tau hamotuk ideia hodi kria programa paralegal ida ho base atendementu liu husi programa Barefoot lawyers.

“iha tinan hira liu ba programa paralegal hanesan laos ona iha Timor Leste neébe The Asia Fundation mak financia programa ida neé liu husi legal Aid sira neébe existe ih Timor Leste hanesan ECM,iha Baucau,no FFSO iha Oecuse no seluk tan maibe ida neé deit sei dauk bele solusiona problema asesu ba sidadaun hotu iha Timor Leste,ho nune enkorajen ita hotu hodi dezenvolve prosesu ttomak ba iha asesu justica liu husi dalan Formal no mos liu husi aktividade paralegal”dehan Eis Komisariu CVA Dionisio Babo.

MJ mos salienta tan katak , oras ne’e dadaun Forma ona ekipa atu halo reforma ba organizasaun judisiario no ekipa ne’e mos sei prepara lei no prepara ona draf ida, hein ekipa ne’e prepara hotu lei, nune’e parte rua bele hetan ona rezulusaun.
‘’ ita komesa hare ona ba asuntu paralegais ka ema dehan advogadu ain tanan, ne’e signifika katak, estudante finalista sira husi fakuldade direitu no NGO sira nebe servisu iha area judisial, nee’e ita bele uza sira ba tun iha area remotas hodi fo asistensia legal ba komunidade sira,” dehan Dionisio.

Iha fatin seluk DIreitru CEPAD Joao Boavida informa mos katak objetivu paralegal atu hakbit koinesementu sidadaun nian kona ba direitus legias atu proteze interese hodi hadia situasaun ekonomia no social atu bele kotribui ba pas no dezemvolvimentu iha komonidade nia let.

“Ita nia populasaun hamutuk miliaun ida resin hob total suku 442, sub distritu 65 no distritu 13 maibe tribunais hamutuk hat deit hanesan iha Dili, Baucau, Suai no Oe- Cusse ho juiz 33 prokurador 24, Advogadu kualifikadu 22 no Funsionariu Justisa 78,” dehan Joao .

Iha fatin hanesan Prokurador Jeral da Republika Jose Ximenes hatete, asuntu paralegais ne’e importante tebes, tanba oras ne’e dadaun komunidadae nebe hamrok ba justisa barak tebes maske rekursu humanus sei menus tebes.
‘’iha teritorio Timor laran Ministriu Publiku iha delegasaun 4, iha Dili, Baucau, Suai no Eucusse, ida ne’e hanesan esforsu MP nian ne’ebe realiza duni, no agora MP halo tan planu atu hari tan delegasaun MP nian, agora halo ona levantamanetu hein deit halo konstruksaun, iha Distritu Liquisa, Manufahi no Lospalos, ,’’ dehan Jose.

Pedro Delfim
Gabinete Ministru Justisa
Media Officer