Paralegal: Hakbesik Justisa ba Sidadaun Timor-Leste

Dili-Ministerio Justisa, liu husi Dirasaun Nasional Direitus Umanus Sidadani DNDHC servisu hamutuk ho ONG Nasional Sentru Estudu ba Dame no Dezemvolvimentu (SEPAD) halo worksop ho tema “Paralegal : Hakbesik Justisa ba Sidadaun Timor-Lesta” nebeé halao iha Sentru Formasaun Juridika, Kaikoli Dili, 02/08/2013.

Objetivu workshop ne’e atu halibur ideias husi organizasaun Nasional no internasional sira fahe experensia no kuñesimentu kona-ba advogadu ain tanan hanesan meus ida hodi hakbesik justisa ba komunidade sira iha area rurais.
Ministru justisa Dionisio Babo Soares, iha abertura hateten “Oinsa ita bele halibur ideias hodi lori justisa ba povu no governu nia atensaun makas atu oinsa bele lori justisa too ba povu, nune mos bele hakbesik justisa ba povu vunerabel sira, nebe hela iha area rural. Iha fulan hira liu ba Ministeriu Justica ho NGO CEPAD halo diskusaun oinsa instituisaun rua bele kopera hodi halo programa paralegal iha komunidade nia let no oinsa ita nia sidadaun sira bele asesu ba justisa formal, tamba geografika mente nebee distansia neebe doók, laiha asesu ba estrada no tranporte hodi prejudika tebes ba povu sira hodi asesu ba Justisa”.

Iha fatin hanesan Director Ezekutivi CEPAD, Joõa Boavida nia diskursu hatetan “Durante tinan 2007- 2009, CEPAD halao peskiza partisipatoriu no asaun liu husi programa peskija dialogu ba dame hamutuk ho partisipantes besik rihun ida no identifika sistema judisiariu no kultural impunidade politika nudar prioridade ida husi prioridade hat mak hamutuk hodi ham osu odiu, instabilidade no krizi iha sosiedade nia laran”.

Diretor ne’e hatutan liu tan dehan “Atu hakbesik justisa ba ema mukit sira iha area rural persija progama ida ho naran “Advogadus Ain-tanan” sei iha komponentes boot rua mak Hakbesik justisa ba komunidade no promove justisa husi baza. Programa prioridade nasional hat ne’ebe CEPAD identifika mak tuir mai: 1. Interese individual no partidariu as liu interese nasional; 2. Sistema judisiariu no kultura impunidade politik; 3. Nesesidade atu hakerek istoria rezistensia no okupasaun tuir timor-oan ninia esperiensia rasik; 4. Korupsaun Koluzaun no Nepotizmu (KKN)”.

Iha fatin hanesa Prokuradór Jerál da Republika, José Ximenes hateten, “asuntu paralegais importante tebes ba komunidadae ne’ebe hela iha area remotas, laiha asesu ba justisa tamba ita sei menus tebes ba rekursu humanus. Hamrok ba justisa barak tebes maske rekursu humanus sei menus liu.

Ministériu Públiku halao knar iha juridikasaun 4 iha Dili, Baucau, Suai no Oe-Cusse, nune mos foin iha delegasaun balu, iha Distrito Ermera no Distrito Viqueque, ida ne’e hanesan esforsu ida ne’ebe MP realiza ona no agora sei planu atu hari tan delegasaun MP nian iha ona levantamentu no hodi hein halo kontruksaun. Agora halo ona levantamanetu hodi hein atu halo konstruksaun iha Distritu tolu (3) Liquisa, Manufahi no Lautem”. dehan Prokurador.

Workshop ne’e aprejenta husi orador nain lima (5), Ministru justisa, Dioniso Babo Soares, Porkuradór Jerál da Republika, Jose Ximenes, Director Ezekutivi CEPAD, Joõa Boavida, Country Representative The Asia Foundation, Susan Marx, Director Justice System Monitor Program (JSMP), Luis Oliveira Sampaio no partisipa mos, Juiz Administradór Distritu Dili, NGO nasional no internasional, PNTL, sosiedade sivíl, Komisaun Anti Korupsaun (KAK)no Estudante universidade.***

Gil Danilo de Menezes Ximenes

Tecnico Professional e Relação Públiku (DNDHC)