Diretór DNDHC Representa Ministru Justisa Núdar oradór ba Serimonia Rituais iha sub-distritu Tutuala distritu Lautem

Diretór Diresaun Nasionál ba Direitus Umanus no Sidadania representa Ministru Justisa hodi sai núdar oradór ba serimonia rituais iha Sub-distritu Tutuala distritu Lautem. Atividade ne’e ho objetivu hanesan regulamentu ida hodi kesi komunidade sira iha fatin neba hodi tara bandu ba Ema, Ambiente no Animal.

serimonia ne’e halao iha loron 21 fulan Fevereiru 2014.

Tara bandu núdar produtu matenek lokal, ne’ebé ho ninia natureza limiti ba eskopu ki’ik no komunidade sira iha fatin ne’ebé de’it, iha valór kontrolu, bandu, fo multa no sansaun sosiál mak hakesi konkordansia ba de’it komunidade determinada.

Tara bandu núdar pratika aproximasaun tuir lisan no toman kultura iha fatin refere no efikasia liu tanba iha valór fiar no respeitu komum.

Tara bandu ne’ e halao atu iha futuru ema labele halo buat arbiru tuir ida-idak nia hakarak bele dehan iha sub-distritu Tutuala iha regulamentu tradisionál ne’ebé forte hodi kesi no regula komunidade suku sira iha sub-distritu ne’e, hodi labele bok malu arbiru, tesi ai arbiru, labele foti ema nia sasan arbiru no labele naok ema nia animal arbiru.

Regulamentu ne’e iha hori uluk tempu bei-ala sira nian kedas, ne’ebé sei ejiste orijinálmente hodi aplika to’o agora.

Ema se de’it mak kontra regulamentu tradisionál ida ne’e, sei hetan ka simu ninia konsikuensia ne’ebé todan tebes mak tenke mate.

Hafoin serimonia rituais hotu tiha Diretór Diresaun Nasionál ba Direitus Humanus no Sidadania (DNDHC) Ministériu Justisa ne’ebé hetan despaissu hodi representa Ministru Justisa, iha programa seminariu ba tara bandu ne’e hateten, “Governu fo rekuñesementu ba uzu kustume lokál/sistema tradisionál justisa, liu husi halo regulamentasaun loloos, hodi bele lao tuir ho konstituisaun, direitu ema nian no lei sira. Hari meiu alternativa laos juridisionál seluk atu halo rezolusaun ba konflitu, núdar banati tuir, halo mediasaun no halo julgamentu husi ema laos juiz (Arbitrazen).”

Representa Ministru Justisa ne’e esplika ba komunidade Suku Poros ho Suku Mehara ne’e bazea ba Konstituisaun RDTL hateten,” artigu 2.4 estadu rekuñese no valoriza norma no lisan timor nian ne’ebé la kontra lei inan no mós lejislasaun seluk tan ne’ebé koalia kona-ba direitu ne’ebé husi lisan no toman. Artigu 59.5, Konstituisaun RDTL, kona-ba ema hotu iha direitu atu goza no harii kultura hanesan ninia obrigasaun atu haburas, defende no mós fo valór ba patrimóniu kultural.”

Molok atu remata semináriu Tara Bandu ne’e Diretór DNDHC, Sr. Celito Cardoso ne’ebé lori Ministru Justisa nia fatin reforsa liu tan “ Papel governu garante sidadaun sira nia direitu no liberdade fundamentál hodi hametin orden públiku no dixiplina sosiál, hodi fo garantia defeza no hametin riku-so’in públiku no riku so’in estadu nian. Hametin pratika diak iha komunidade sira, hodi respeita, proteje no konserva kultura tara bandu. Tara bandu núdar meius pratika diak ne ébé ejiste iha komunidade no dalan ba realizasaun mandatu konstituisaun RDTL no mós implementasaun paktu internasionál mak Timor-Leste ratifika ona.

Ida ne’e hatudu katak populasaun iha direitu tomak atu determina ninia moris hodi deside sira nia moris sosiál no kultura. Govenu mós defende natureza sira, hadi halo nia funsaun ekonmia ba prospriedade povu tomak no interese estadu nian.”

Representa governu ne’ebé partisipaiha serimnia ne’e maka representa Sekretariu Estadu Meiu Ambinete, Representa sekretariu Estadu ba Arte Kultura, adjuntu Administradór distritu Lautem no Membru Parlamentu Nasionál, Aureliuo Freitas.

João Maupelo da Costa/DNDHC