Direcção Nacional de Assessoria Jurídica e Legislação - DNAJL

Loron 27/2/2014, Chefe Departamentu Assessoria Jurídica e Politica Lejislativa husi DNAJL Ministério da Justiça representa Ministro da Justiça hodi partisipa iha Diálogo ho komunidade iha Suco Parlamentu Sub Distrito Lautem Distrito Lautem ho tema jeral “Diskusaun mak dalan diak liu ba hametin Demokrasia“. Bazeia ba asuntu refere Komisaun Organizadora husu Ministro Justiça atu hato iha dialógo ne’e kona ba “ Papel Governu ba assesgura sidadaun iha lei no justisa”.

Tuir agenda partisipa iha dialógo ne’e maka hanesan Ministro da Justiça, Secretário Estado Meio Ambiente, Administrador Distrito Lautem no Comandante Policia Lautem. Entretanto Ministru Justiça la marka presenja maibe delega ba iha DNAJL atu partisipa iha dialógo refere.

Iha intervensaun representante Ministru Justiça ne’e esplika kona ba knar Governo especifiku Ministério Justiça nian. Sa ida maka Ministério Justiça halo atu assegura sidadaun sira iha lei? Ministério Justiça halo pólitika atu hamosu Projeto no Proposta lei sira nebe maka relasiona ho ejisensia sidadaun nian, Exemplo projeto lei kustumeiro, Projeto Lei Assessu ba Justiça, Projeto Lei Titular Educativa de Menores, Projeto Lei Código das Crianças, Projeito Leis das Terras no sira seluk tan. Alen de ne’e iha ona Lei no Decreto Lei balun maka hetan ona aprovasaun husi Concelho de Ministros no Parlamento maka hanesan Decreto Lei Execusção das Penas, Decreto Lei PCIC (Policia Científico Investigação Criminal) Lei Testemunha, Lei Origanisação Investigação Criminal no Seluk tan.

Sa ida maka Ministério Justiça halo atu assegura sidadaun sira husi Justiça? Tuir representante ne’e katak, Ministério halo plano hodi hari edificio sira hanesan Registo Notariado, Defensor público edifisio sira seluk nebe relasiona ho área justiça nian atu núne sidadaun sira bele assessu besik katak la presija gasta tempu no osan barak liu atu assessu ba justiça.

Hafoin remata tiha intervensaun kada orador sira iha parte dader, iha parte loraik tama ba iha sesaun husu no hatan. Iha sesaun ne’e perguntas nebe husu ba iha representante Ministro Justiça barak liu relasiona ho problema rai nian. Representante ne’e hatan katak, los duni ita koalia kona ba rai ne’e problema ida kompleksu tebes nebe mak ohin loron estado no komunidade infrenta. Ita koalia kona ba rai ema hotu iha interese, maibe tenki bazeia ba lei.

Laos tanba ita ukun-an ona be ema hotu-hotu mai klaim katak rai ne’e uluk hau nia beiala sira nian ou ka rai ne’e rai lulik, ou ka rai ne’e uluk bapak sira maka hadau tanba lori forsa halo tauk, maibe wainhira hare didiak la tuir sa ida maka sira kualia. Tanba problema sira ne’e mak ita presija lei ida nebe bele responde duni necesidade ema hotu nian.
nian bele esklarese sira nia dúvida kona ba disputa rai tuir dekretu lei nú.1/2003 nomos esbozu tolu ne'ebé sei iha hela parlamentu.

Perguntas balun sira husu ba adjuntu administrador lautem kona ba pré-deskonsentrasaun ne'ebé sei halao iha tinan ne'e, nia realsa tan katak iha pre-deskonsentrasaun ne'e sei iha mudansa balun, adjuntu ne'e mos fahe nia esperiensia iha area meiu ambiente nian ba komunidade atu kumpriende didiak kona ba estragus ambiente nia husu ba komunidade atu kuidadu teb-tebes ho ambiente atu nune'e labele afeta fali ba komunidade iha loron ikus.

Komunidade balun husu ba adjuntu komandante PNTL kona ba rekrutamentu ba forsa PNTL ne'ebé sira nia oan ba tuir maibe la pasa no ahi han edifisiu eskola iha tinan 2007 ne'ebé to'o agora laiha resultadu, balun mensiona kona ba lei kulturais ne'ebé existe iha timor no seluk tan.

Reporta husi Rita Sequera (DNAJL)