Ministériu Justisa Servisu Hamutuk ho ICRC Indonesia hodi Realiza Semináriu Lei Umanitariu Internasionál

Ministeriu Justisa liu husi Diresaun Nasionál Direitu Umanu no Sidadania (DNDHC) servisu hamutuk ho International Committe Red Cross (ICRC) Jakarta-Indonesia hodi halo seminariu kona-ba implementasaun Lei Umanitaria Internasional Hukum Humanitari Internasionál (HHI) iha loron 18 fulan Novembru tinan 2014 iha ötel Ramelau Komoro Dili.

Lei Umanitariu Internasionál (LUI) nudar prinsípiu ida importante ba nasaun hotu atu halo sira nia responsabilidade no fó protesaun ba nia sidadaun iha situasaun konflitu.

Timor-Leste nudar nasaun ida ne’ebe ratifika ona no estadu parte ba ida ne’e presiza mós prinsípiu sira ne’e, atu fó protesaun ba ninia sidadaun iha situasaun konflitu. Tanba ne’e, Ministériu Justisa servisu hamutuk ho International Committee of the Red Cross (ICRC) hodi realiliza Semináriu Nasionál kona-ba Implementasaun Lei Umanitaria Internasionál iha Dili Timor-Leste.

Sekretariu Estadu Terras no Propriedade (SETP), Jaime Xavier Lopes ne’ebe loke seminariu ne’e hateten, “Antes Timor-Leste ratifika Estatuta Roma, iha liafuan murak ne’ebé mak hato’o husi Manan Nain ba Nobel Paz nian José Ramos Horta kongratula (ICC), hanesan instituisaun ne’ebé ho kualifikasaun aas hodi espresa dezenvolvimentu lei internasionál umanitaria nia no lei direitus umanus, nia hatete;

“Importante tebes laós deit ba Timor-Leste atu ratifika tratadu ida ne’e iha tempu istoriku ne’e maibe ba nasaun tomak iha Asia nomos nasaun seluk Iha mundu ne’ebé iha esperensia ba hahalok aat/kekejaman ne’ebé halo husi hirak ne’ebé iha puder, hirak ne’ebé kaer kilat no uza hodi kontra ema sivíl sira ne’ebé inosente, hirak ne’e maioria feto no labarik. Nesesaria duni hodi prevene violensia no aturiza funsionamentu lei hodi lori ba justisa ba sira ne’ebé responsabliza ba krime grave.

Tribunal Internasionál bele sai hanesan fatuk riin/pontu hahu’u importante ba ema sira ne’ebé buka paz liu husi meiuz hodi uza lei/estadu direitu demokratiku (rule of law)”.

Hafoin Timor-Leste ratifika lei Internasionál, governu Timor-Leste liu husi Ministeriu Justisa ho Ministeriu Negosiu Enstranjeiru no Kooperasaun mak iha Kna’ar hodi implementa liu husi; halo lei, divulga lei internasionál ne’ebé mak Timor-Leste ratifika ona, nune’e mós lei nasionál ne’ebé estadu Timor-Leste produz, maske sedauk masimu maibe koko atu hakat ba oin nafatin.

Nudar oradór ba seminariu ne’e Ms. Rina Rusmana, Adviser ICRC Jakarta, koalia kona-ba Lei Umanitaria Internasionál no implementasaun obrigatoriu Nasionál, Mr. Robin Woudo, Koordenador Komunikasaun KICV Jakarta, koalia kona-ba KICV no papel iha implementasaun no promosaun lei Umanitaria Internasionál, Ms. Y. Trihoni Nalesti Dewi, koalia kona-ba implementasaun lei internasionäl bazeia ba mekanismu nasionál no internasionál Sr.Estanislau Guterres, Cruz Vermella ba Timór-Leste, koalia kona-ba istoria estabelese Cruz Vermella iha Timór-Leste no Rosa Maria Xavier representa Director DNDHC koalia kona-ba objetivu ratifikasaun Estatu Roma 1998 ba protokolu adisionál tinan 1977 I no II husi governu Timór-Leste.

Ema ne’ebé partisipa iha seminariu ne’e mai husi pontu Fokál interministerial ba dirietu umanu sira, PNTL, Guarda Prizaun no representante PDHJ.

João Maupelo da Costa
Ofisiál Relasaun Públika