Rai Hola Papel Importante Iha Nasaun

MINISTRA Justisa Lucia Lobato, konsidera rai nudar problema ida kompleksu nebe presiza kontribuisaun ema hotu nian inklui komunidade intelektual sira hodi buka solusaun liu husi esbosu lei nebe daudauk iha ona Komisaun A Parlamentu Nasional.

MJ propoin ba komunidade intelektual sira atu loke debate publiku ho topiku rai, atu bele hetan paraser diak ruma ba esbosu lei nebe governu produs.

“ Sorumotu nee ba hau nudar biban ida diak hodi koalia konaba rai nebe sai preokupa saun ema hotu nian iha nasaun nee,” Ministra Justisa, Lucia Lobato kasu lia hirak nee wainhira fo kuliah jeral ba estudantes Fakuldade Sosial Politik, (Faspol) UNTL, Kaikoli, Segunda (27/9).

Atividade Palestras Públikas (kuliah jeral-red) ho topiku “Politika da Lei e Legislacao da Terra” ne’e hetan partisipasaun maximu estudantes nian husi departementu hat hanesan Ciensia Governamental, (IP) Administrasaun Publiku (AN), Politika Publiku (PP) no departementu Dezenvolvimentu Komunitaria (PM). Kuliah jeral nee organiza husi Dosente ba kareira Politika Agraria no Politika de Direitu, Henrique Cesario da Costa, no akompainha husi Xefi Departementu Ciencia Governtais (IP), Eurico Celestino de Araujo.

Rai tuir MJ Lúcia, hanesan asuntu ida ne’ebé hola papel importante iha nasaun, nune’e hotu-hotu tenki fo atensaun ba rai ne’ebé oras ne’e komesa tama ona iha faze rejistu ka lebantamentu de dadus kadastral. Problema rai nebe atual povu infrenta, tuir MJ mosu ona desde vis e avo sira to’o iha governu koloniál Portugueza, Okupasaun Indonesia no Timor Leste hetan nia independensia iha 1999 liu ba. Nee duni atu solusiona problema hirak nee, presiza baze legal ka lei hodi define lolos se mak iha direitu nain ba rai pedasuk ida.

Nudár komunidade intelektual, katak Lucia hakarak buat hotu lao ho diak, mas presiza hatene katak ema hotu iha nia persepsaun kuaze la hanesan konaba rai, sira nebe iha rai luan hanoin kuaze hanesan ho ema nebe hela iha rai pedasauk ida, nunee mos ema nebe iha konesementu diak hanoin la hanesan ho inan aman nebe hela iha area rural. Ho diverjensia hanoin hirak nee, lei nebe governu produs tenke ekelibru no refleta duni hanoin maioria nian maske ema barak la konkorda.

Lei ne’ebé governu produs wainhria hetan apoiu 75% husi komunidade tuir MJ Lucia, ne’e kapaas ona. Tanba ne’e presiza rona hanoin barak liu husi diskusaun hodi hetan hanoin ida diak ba lei rai. Nia konfesa katak atual TL seidauk iha Lei rai nian, no konsidera hanesan desorden ou laiha kepastian hukum laiha seguransa juridiku ba rai, tanba ne’e seidauk bele rezolve problema rai ne’ebé mosu.
Ho des-orden ne’e fo biban ba komunidade atu hadau malu rai, maibe lei mak sei difini ema nebe mak iha direitu nain ba rai.

“Mas governu sei la husik nia ema sira ba moris iha ponte okos, tanba estadu sei proteje no kria kondisaun ba nia sidadaun sira atu hetan rai pedasuk ida,” nia komenta.

Lei nomeru 1 lejislasaun rai tuir MJ, hanesan baze legál hodi administra ka regulariza rai estadu no privadu inklui arendementu rai estadu ba komunidade.

Lei inan konstituisaun artigu 54 tuir Ministra ne’e, katak sidadaun hotu iha direitu ba rai, pedasuk ida, mas ne’e laos atu fo espasu ba komunidade hadau malu rai, tanba bainhira koalia kona ba direitu, ema hotu nia direitu ne’ebé garantia ona iha lei.

Mas iha artigu 140 hatete kona ba interese ekonomia Estadu nian katak rai tenke uza ho diak no util ba interese nasional.

Iha lei nebe governu produs preve ona konaba ema nebe iha rai barak sei lakon rai balun, tanba lei rai nian limita direitu sidadaun sira nian ba rai. Ho nunee sdadaun nebe iha rai liu husi limitasaun nebe iha sei fo fila ba estadu. “Nee mak ispiritu lei nebe ami produs hodi garante direitu sidadaun sira nian ba rai,” nia hatete.

Lúcia akrisienta mos katak, limitasaun nain ba rai nudar meius atu prevene ema labele iha rai barak, bainhira la iha limitasaun ema ne’ebé iha osan bele sosa rai bar-barak no komunidade ne’ebé laiha kbi’it sei lakon direitu ba rai. Sidadaun ne’ebé nain ba rai tenke selu taxa ba estadu, nudár kontribuisaun sidadaun nian ba prosesu dezenvolvimentu rai ne’e nian.

Governu katak MJ sei reforma rai liu husi politik nasionaliza rai para limita sidadaun sira iha sai nain barak.

“Hau hanoin lei mak sei rezolve problema esputa rai, tanba lei nee ami produs ho vizau ida luan tebes,” tenik MJ Lucia.

Governu mos katak MJ Lucia sei la rekonese atividade faan no sosa rai, tanba tuir nia, governu bandu komunidade fa’an rai, maibe atividade sosa no fa’an rai lao makás tebes iha kapitál Dili. Maibe ema ne’ebé fa’an no sosa rai estadu, sei lakon osan saugate, tanba gonvernu sei rekonese prosedementu fa’an no sosa rai.*


Ananias Babo Horta
Media Officer Mnisteriu Justisa