MINISTRU JUSTISA RDTL ASINA PROTOKULU KOOPERASAUN BILATERÁL HO MOÇAMBIQUE NO CABO VERDE

DILI – Tersa-Feira, loron 23 fulan-Juñu 2015, Ministru Justisa RDTL, Ivo Valente asina protokulu kooperasaun bilaterál iha área justisa ho Governu Repúblika Moçambique liu hosi Ministru Justisa asuntu Constitucionais no religiosos, Abdurremane Lino Almeida no ho Governu Repúblika Cabo Verde, José Carlos Lopes Correia iha Salaun Konferénsia Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Dili, Timor-Leste.

Asina protokulu kooperasaun bilaterál ne’e, akompaña hosi S.E. Ministru Estadu Koordenadór Administrasaun no Justisa, nu’udar mós Ministru Administrasaun Estatál Dionísio Babo Soares, P.hD.

Protokulu kooperasaun ne’e nu’udar esforsu VI Governu Konstitusionál RDTL liu hosi Ministru Justisa RDTL atu re-estabelese kooperasaun no hametin liután lasu amizade no fraternidade entre Timor-Leste ho Governu Moçambique no Cabo Verde, ne’ebé mak iha ona istória pasadu ba esperiénsia positiva apoiu profesionais sira hodi hari’i instituisaun justisa Timor-Leste hamutuk ho timoroan sira. Aliénde ne’e, hanesan membru nasaun iha Comunidade dos Píses de Lingua Portuguesa (CPLP)ho protokulu ne’e sei loke liután espasu atu partilla sira-nia koñesimentu ba malun hodi optimaliza servisu justisa iha ida-idak nia nasaun.

Ministru Justisa RDTL, Ivo Valente esklarese katak, “protokulu kooperasaun bilaterál ne’e nu’udar esforsu Governu atu re-estabelesekooperasaun bilaterál iha área justisa nian, parte sira sei respeita instrumentu wainhira asina ona,no nia objetivu últimu mak atu kontribui ba iha dezenvolvimentu área justisa nian atu reforsa Estadu Direitu no garantia mós direitu no liberdade fundamentál sidadaun sira nian, através hosi konsolidasaun sistema judisiál iha servisu justisa nian.”

Kooperasaun ne’e iha área oioin, protokulu defini iha área justisa ne’ebé mak iha ámbitu ba apoiu kontratasaun internasionál sira relasaun ho rekursu umanus espesializadaiha área justisa tuir domíniu hirak mak hanesan tuir mai ne’e:
1. Sistema judisiáriu.
2. Investigasaun kriminál.
3. Organizasaun no jestaun penitensária no reinsersaun sosiál.
4. Polítika lejislativa.
5. Administrasaun justisa, inkluindu área jestaun, planeamentu, estatístika, arkivu, dokumentasaun jurídika no téknolojia informasaun.
6. Rejistu notariadu.
7. Medisina legál no siénsia forensiku.
8. Rezolusaun alternativa de litígious.
9. Defensoria públika no asisténsia jurídika no judisiária.

Hodi hala’o, entidade promotór mak sei esekuta protokulu ne’e, signifika, defini klaramente ona iha protokulu kooperasaun ne’e, tanba-ne’e, promotór sira iha obrigasaun atu esekuta ho di’ak liu hosi komisaun téknika ida ne’ebé lídera hosi Diretór Jeral Ministériu Justisa ho kondisaun nesesáriu hodi halo programa, projetu, atividade no asaun ne’ebé abranje ona iha protokulu ne’e.

Hanesan esekutór, nasaun ida-idak tenke respeita mós situasaun espesífiku balun mak hanesan; respeita kondisaun real Estadu ida-idak nian, respeita regras visibilidade polítika kooperasaun, reporta no aprezenta kualker faktus ne’ebé mak sei limite alkansa atu atinzi objetivu no buka medida hotu-hotu atu prevene irregularidade, fraude, korrupsaun no atividade ilísitu seluk, kuandu mosu situasaun ne’e, tenke lori ba iha instituisaun relevante sira; hateten Ministru Justisa RDTL, Ivo Valente kona-ba konteúdu hosi kooperasaun bilaterál ho Repúblika Moçambique no Repúblika Cabo Verde iha MNEK foin lalais ne’e (23/06/2015).

Partisipa asina protokulu kooperasaun bilaterál ne’emak Sekretáriu Estadu Terras Propriedade Jaime Xavier Lopes, Diretór Jerál Henrique de Oliveira Ximenes, Inspetór-JerálLucas António da Costa, Diretór sira no tékniku sira iha ámbitu Ministériu Justisa no mós delegadu Ministru Justisa sira Lingua Ofisiál Portuguesa nian ne’ebé foti parte iha Konferénsia Nivél Ministru Justisa Lingua Ofisiál Portuguesa.

João Maupelo da Costa
Ofisiál Relasaun Públika
Ministériu Justisa