MINISTRU JUSTISA ABERTURA KONSULTASAUN PUBLIKA KONA-BA PROPOSTA LEI PROTESAUN DADUS PESOAL
DILI,MJ Sesta-Feira 31 Jullu 2026 Sua-Eselénsia Ministru Justisa, Dr. Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, hamutuk Embaixador União Europeia no Embaixador Japaun iha Timor-Leste, reprezentante PNUD ofisiálmente abertura Konsultasaun Públika kona-bá Proposta Lei Protesaun Dadus Pesoál, iha Ministériu Justisa, Kaikoli, Díli.
Iha intervensaun abertura, Ministru Justisa hateten katak protesaun dadus pesoál la’ós de’it asuntu tékniku ka jurídiku, maibé direitu fundamentál ida ne’ebé protege dignidade, privasidade no direitus umanus sidadaun sira nian. Nia subliña katak transformasaun dijitál Estadu presiza akompaña ho kuadru jurídiku ida ne’ebé modernu, efikás no tuir padraun internasionál atu garante utilizasaun dadus ne’ebé segura, transparente no responsável.
Proposta Lei Protesaun Dadus Pesoál sei estabelese regra no mekanizmu sira ba rekolla, tratamentu, armazenamentu no utilizasaun dadus pesoál, hodi hametin konfiansa públiku, apoia modernizasaun Administrasaun Públika no promove dezenvolvimentu ekonomia dijitál.
Ministru mos enfatiza katak konsultasaun públika ne’e importante atu halibur kontribuisaun hosi instituisaun Governu, setór privadu, sosiedade sivíl, akademia no parseiru dezenvolvimentu sira, hodi aperfeisoa proposta lei antes Governu submete ba Parlamentu Nasionál.
Iha serimónia abertura ne’e partisipa mós Embaixador União Europeia no Embaixador Japaun iha Timor-Leste, reprezentante PNUD, membru Governu, órgaun soberania, instituisaun públika, sosiedade sivíl, universidade sira, setór privadu no parseiru dezenvolvimentu sira.
Molok remata Ministru Justisa mós, fó agradesimentu ba Sua Exelénsia Embaixador Uniaun Europeia, Sua Exelénsia Embaixadór Japaun, Reprezentante Banku Mundiál (World Bank), Reprezentante Programa Nasoins Unidas ba Dezenvolvimentu (PNUD), no Reprezentante Instituisaun Direta no Indireta Estadu nian.
Apoiu contínuu iha elaborasaun proposta lei ne’e, no konvida parte hotu-hotu atu partisipa ativamente hodi hametin lejizlasaun ida ne’ebé protege dadus pesoál, fortalese Estadu de Direitu Demokrátiku no promove governasaun dijitál ne’ebé segura no inkluziva iha Timor-Leste.



