GOVERNU DISKUTE ALTERASAUN LEI KONTRA VIOLENSIA DOMESTIKA
DILI,MJ Tersa-Feira 11 Agostu 2026 IX Governu, liuhosi Ministru Justisa, Dr. Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai no Sekretaria Estadu Igualdade, Elvina de Sousa Carvalho, realiza enkontru hodi diskute kona-ba alterasaun Lei Nu. 7/2010, kona-ba Kontra Violénsia Doméstika, nu’udár parte hosi esforsu hodi hametin sistema jurídiku no mekanizmu institusionál iha prevensaun no kombate violénsia doméstika iha Timor-Leste.
Ministru Justisa, Dr. Sérgio Hornai, subliña katak violénsia doméstika la’ós de’it asuntu privadu ka problema iha nivel família, maibé sai hanesan problema sosial ne’ebé presiza resposta integradu no efetivu hosi Estadu, instituisaun públika no parte relevante sira hotu.
“Altersaun ida-ne’e, konsidera realidade no nesesidade vítima sira, no garante katak autór sira ne’ebé komete violénsia bele responsabiliza tuir lei. Protesaun ba vítima, asesu ba justisa, prevensaun no responsabilizasaun tenke sai elementu prinsipál iha resposta Estadu,” hateten Ministru Justisa iha diskusaun ne’e.
Ministru Justisa mós enfatiza nesesidade atu hametin kapasidade profisionál, mekanizmu implementasaun no koordenasaun entre instituisaun sira, hodi garante katak dispozisaun legal sira la’ós de’it iha lei, maibé bele implementa ho efetividade iha prátika.
Governu konsidera katak kombate violénsia doméstika presiza abordagem integradu ne’ebé envolve Ministériu Justisa, tribunál sira, Ministériu Públiku, Defensoria Públika, Polísia, servisu saúde, servisu sosial, autoridade lokál, komunidade no sosiedade sivíl.
Koordenasaun entre instituisaun sira ne’e importante atu garante resposta ne’ebé lalais, koerente no sensível ba nesesidade vítima, inklui asesu ba protesaun, apoiu, servisu essensiál no justisa.
Ministériu Justisa reafirma kompromisu atu kontinua halo advokasia, análize no koordenasaun ho instituisaun relevante sira, hodi hametin kuadru legal no mekanizmu institusionál iha prevensaun no kombate violénsia doméstika.
Inisiativa ida-ne’e iha objetivu atu garante katak Lei Kontra Violénsia Doméstika sai instrumentu legal ne’ebé efetivu atu proteje vítima, prevene violénsia, responsabiliza autór sira no garante asesu ba justisa, hodi kontribui ba sosiedade Timor-Leste ne’ebé seguru, justu no respeita dignidade no direitu ema hotu.



