MINISTRU JUSTISA HO KOMISAUN REKRUTAMENTU NO INSTALASAUN STJ HASORU MALU HO PREZIDENTE JURI NO MEMBRU JURI SIRA

DILI,MJ Tersa-Feira 15 Setembru 2026 Ministru Justisa, Dr. Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, hamutuk ho Prezidente Komisaun Rekrutamentu no Instalasaun Supremu Tribunál Justisa (STJ), Dr. Avelino Maria Coelho da Silva, no membru Komisaun STJ, Dra. Carmelita Caetano Moniz, hasoru malu ho Prezidente Júri, José Vítor Soreto de Barros, no membru Júri, João António Gonçalves Fernandes Rato no Manuel Pereira Augusto de Matos, iha Hotel Timor, Díli.
Enkontru ne’e realiza iha kontestu preparasaun no estabelesimentu prosesu ba rekrutamentu no instalasaun Juiz sira ba Supremu Tribunál Justisa no Tribunál Rekursu, nu’udar etapa importante ida atu hametin instituisaun judisiál, garante independénsia poder judisiáriu no fortalese Estadu Direitu iha Timor-Leste.
Iha oportunidade ne’e, Ministru Justisa hato’o boas-vindas no apresiasaun ba Prezidente Júri no membru Júri sira, liuliu ba Juiz KonseIlleiru sira ne’ebé mai husi Portugal hodi partisipa diretamente iha prosesu importante ida-ne’e.

Prosesu rekutamentu no instalasaun Juiz sira ba STJ no Tribunál Rekursu iha signifikadu estratéjiku ba dezenvolvimentu no konsolidasaun sistema judisiál Timor-Leste, liuliu iha esforsu atu garante asesu ba justisa ne’ebé independente, imparsiál no bazeia ba prinsipiu Estadu Direitu.
“Misaun ida-ne’e sai parte husi kompromisu atu kontinua konkretiza promesa ne’ebé Konstituisaun halo ba povu Timoroan, liuliu iha esforsu atu garante justisa independente no respeitu ba prinsipiu Estadu Direitu,” dehan Ministru Justisa.
Ba povu Timoroan ne’ebé liu hosi luta naruk no sakrifísiu boot atu hetan liberdade no independénsia, hametin sistema justisa independente mak sai mós hanesan forma ida atu fó onra ba konkista ne’ebá.
“Ba povu ida ne’ebé luta maka’as tebes ba liberdade, hametin justisa independente mak forma ida atu fó onra ba konkista ne’e. Ida-ne’e signifika kontinua konkista ne’e iha moris povu nian,” dehan Ministru Justisa.

Prosesu ida-ne’e reflete kompromisu instituisaun sira atu hametin baze institusionál no judisiál Estadu Timor-Leste, hodi asegura katak justisa bele hala’o nia papél ho independénsia, integridade no responsabilidade, tuir Konstituisaun no lei sira ne’ebé vigora.

#Media Gabinete Ministru Justisa#