AKTUASAUN DEFENSOR PÚBLIKU HODI FO ASISTENSIA JURIDIKA KA EXTRAJUDISIAL POVU/SIDADAUN

A. Introdusaun


Konstituisaun Republica Demokratika Timor Leste iha Artigo 260, garante katak sidadaun hotu-hotu iha direito asesu ba Tribunal nudar dalan idak ba ema hotu para bele halo defesa ba sira nia direitus no interesses tuir lei.


Direitu asesu ba justisa ne’e existe no abranze ba populasaun hotu maibe espesialmente ba populasaun nebe kbit laek ka karente iha Timor Leste. ba momentu ida ne’e funsionamento instituisaun ne’e estabelesidu hosi Estadu hodi fo apoiu judirika, judisial ka extrajudisal ba sidadaun sira nebee nia diretu no liberdade fundamental prejudikadu, Estado Republika Demokratika Timor Leste iha kompri nia misaun tuir konstituisaun no lei haruka oinsa tratamentu hanesan ba asesu justisa.Ho hanoin ne’e maka Estadu hakarak estabele no hametin (konsulida) instituisaun ne’e hodi garante direitu fundamental sidadaun sira nian liu-housi instituisaun Defensoria Públika no instituisaun paralela sira seluk nebe mak iha.


Lei sira nebe maka fo kbit ba Defensoria Públika hodi halao (exerse) nia knar Asistensia Juridika, Judisial ka Extrajudisial ba sidadaun iha Timor Leste instituisaun ne'e komesa moris iha tinan 2000 periodo Governo Trasitoriu UNTAET. instituisaun ne'e legamente regulariza ho Regulamento UNTAET 24/2001. lei ne'e fo kbit ba Defensortia Publica atraves Defensor Publiku sira hodi fo apoiu juridika, judisial iha area juridisaun Timor Leste tomak.


tamba existensia Defensoria Publika nudar instituisaun publika esensial Estadu nian ho nia knar esklusiva fo asistensia juridika, judisiaria no extrajudisial ba sidadaun sira nebe'e buka no hasoru justisa. Estadu liu-housi primeira Assembleia konstituante nebee hakerek Konstituisaun da Republika Demokratika Timor-Leste hatur Artigo 1350 Konstituisaun nudar prinsipu fundamental Timor-Leste Boa Administrasaun Justisa nebe metin, efikaz, efisiensa, gratuita no asisivel, atu garante no promove sidadaun sira nia direitu fundamental repeitu ba lei no demokrasia nia prinsipiu sira.


Republika Demokratika Timor-Leste, nudar Estadu Diretu Demokratika, Soberano, Independente, unitario hatur iha povu nia vontade no respeita ba ema hotu-hotu nia dignidade hatudu katak dalan nebee los no metin respeitu no kumpri lei aplika no konserva prinsipiu legalidade, kontraditoriu iha kontestu ampla defesa ba aktus prosesu penal no sivel nian nudar salva guarda inviolabilidade vida sidadaun nian honra, imagem, hodi labele hetan tortura ba desumano ka degradante. Tribunal bele hetan lezitimasaun ba independensia,imparsial no justu bainhira hatur prinsipiu trianglu justisa nian "Estadu Defesa, Estadu Akuzatotiu e Estadu Dezisoriu", em fins Timor-Leste bele hetan justisa nebe livre, justu, kredivel no fo satisfasaun ba sidadaun.


Atribuisaun Defensoria; prestasaun asistênsia juridno extrajudisial, integral no gratuita perante poder judisiariu nian ho nia area atuasaun 1) Direitus Humanus, 2) Kriminal, 3) Civil etc, bainhira iha sidadaun sira nia direitu liberdade fundamental violadu.


Housi prespektiva ka fontes prosesu penal artigo 670, atribuisaun Defensor Publiku nian fo asistensia teknika ba arguidu no ezerse direitu nebe lei fo ba arguidu. Salvu sira nebee arguidu rasik maka bele ezerse. Ne’e atu heteten katak populasaun nebe hasoru infransa kriminal ruma ka bainhira nia direitu interese lezitimu ne’e violadu Defensores Publiku sempre em orden sei fo asistensia. lei hateten katak asistensia gratuita ba populasaun ka sidadaun nebe hasoru infrasaun kriminal ka nia direitu hasoru violasaun, Estadu iha obrigasaun hodi perpara asistensia obrigatoria, hanesan iha fase primeiro interogatoriu, detidu iha prezu hahu iha arguidu hasoru akuzasaun to’o desizaun tama iha tranzitu em julgadu, no halo rekursu, papel Defensores Publiku nia knar ne’e tuir deit lei no intereses lezitu asistidu ka arguido nian.


Para bele hatene liu-tan knar Defensoria Publika ita bele hamosu liafuan balun maka hanesan:


I. Saida maka Defensoria Publika..?


Defensoria Publika harii housi Estadu, nia misaun maka hametin Estadu Direitu Demokratika iha Republika Demokratika Timor Leste, hodi garante no promove sidadaun sira nia direitu liberdade fundamental no respeitu ba Estadu direitu demokrasia nia prinsipiu. nia prevalensia proteze efetividade direitu ema sira nian. Ho nia prinsipiu unidade, indivisibilidade.


Ne’e katak Defensoria Públika mai ho nia misaun hodi kontribui ba boa Administrasaun justisa, assegura direitu sidadaun sira nian hodi bele hetan asesu ba Tribunal.


a). Fo prioridade ba ema sira nebe hasoru litiziu ka konflitu intereses liu hosi dalan extrajudisial;

b). Presta orientasaun juridika;

c). Promove a difusão ba direitos humanus no halo ordenamento juridiku;

d). Konvoka audiênsia públiku hodi diskuti assuntu nebe iha relasaun servisu Instituisaun Defensoria Publika nian;

e). Asegura assistidos sira nia direitu iha prosesu judisial ka administrative, no halo kontraditóriu iha parte defesania;

f). Propor asaun judisial ka interpor recursos perante qualque instânsia ka tribunal;

g). Akompanha inquerito policia nian iha qualquer defensaun ka prisão ba flagrante delitu nian;


Konstituisaun RDTL artigu 1350 hateten katak funsaun defensores publiku ka advogadu nian mai ho nia prinsipiu atu kontribui ba boa administrasaun justisa. Hodi fo salvaguarda ba direitu intereses lezitimo sidadaun sira nian. Iha perte seluk mos prezensa defensores sira nia atu bele fo asistensia juridika no judisiaria ba intereses social sidadaun sira nian. Preferensia nebe mai ho nia prevelensia ba ema Timorenses no ba ema extranzeirus iha direitu hanesan hodi asesu ba Tribunal.


II. Semak Defensores Públiku sira ne’e...?


Defensores Publiku, ema professional sira nebe aprovadu liu housi konkurso públiku tuir regulamento 24/2001 no halao formasaun iha Centro Formasaun juridika tuir Dekretu Lei númeru 15/2004. Defensor Públiku bainhira halao nia knar ho independente hodi halo defesa ba interese arguidu nian.


III. Se mak iha Direitu hodi bele hetan tulun ka apoiu juridika housi Defensor Publiku .?


Suspeitu ka arguidu, sira nebee hasoru akuzasaun kriminal nebe mak laiha kbit ekonomika iha direitu ba asistensia juridika ho gratuita, iha Tribunais hotu-hotu iha Timor-Leste.Bainhira detidu detensaun iha 72 horas tuir Artigu 600 alinea (d), Arguido iha direitu hetan asistensia hosi defensor iha situasaun sira nebe lei obriga ka kuandu nia husu. (e), atu Tribunal nomeia Defensor ba arguidu iha situasaun prevista iha artigu 680. Asistensia obrigatoriu kuandu arguido laiha defensor :


1). Arguidu tama hela iha detensaun ka prisaun.

2). Arguidu hasoru prosesu semario tuir artigo. 3460 to’o 3500 KPP.

3). Iha fase primeiro interogatoriu.

4). Audensia julgamentu primeiru instansia no rekurso artigo. 2800. KPP.

5). Arguidu iha direitu hetan asistensia juridika karik arguido barak kuandu bainhira iha konflitu intereses. Artigu 2890 KPP.

6).Prezensa Defensor Públika atu bele proteze intereses arguidu sira nian hodi ema hotu bele respeita prinsipu legalidade, artigu 289 KPP


Artigu 20. Kodiku Prosesu Penal nebe hateten katak “konsekuensia juridiku kriminal nebe mai hosi krime tenke aplika tuir norma nebe mak hakerek iha kodiku ida ne’e.


Artigu 140 konvensaun direitu sivil politika ba ema nebe hasoru akuzasaun kriminal labele iha hetan punisaun wainhira sidauk iha desizaun final hosi Tribunal. Prinsipu sira nebe mos monstra mai ita katak arguido iha direitu hetan detailho ba kontiudu akuzasaun sira ne’e tamba ita koalia kona ”equalidade de arma” nudar kriteria nebe importante ba Defensor no Procurador i ne’e nudar sasukat ka garante minima nebe mak ita bolu “Fair Trial ka julgamentu nebe justu” katak ita hare ba ouportunidade tempu, fasilidade, informasaun nebe naton na parte Defensor hodi halo nia defesa.


Artigu: 740. KPP, segredu justisa partisipante prosesual hotu-hotu no ema nebe iha kontaktu ho prosesu ka konesimentu total ka parsial, kona ba kuntiudu hosi kazu ne’e labele divulga buat ne’e. ne’e atu hateten katak ba Juis, Prokurador, Defensor, Polisia, Tradutor, Ofisiais Tribunal, nebe iha konesimentu ba asuntu ida nebe nia tuir ne’e ba Públiku.


Artigu 750 KPP, Publisidade iha prosesu pen abele existe kuandu, prosesu nebe tama ona iha fase akuzasaun, maibe iha parte seluk mos iha limitasaun bele total ka parsialmente ho nia sirkunstansia konreta, ne’e katak ba violasaun seksual kazu sir abele taka ba publiku sidauk 18 anos...a) atu garante ema nia vida.b) ema nia dignidade pessoal humana, la bele afeta ema nia moral (psikolozika);


Artigu 770 . KPP, Konsulta no sertidaun asesu ba Prosesu nudar salva guarda ba parte defesa, segredu de justisa nia limitasaun publisidade ne’e la signifika parte intereses lizitu la bele halo konsulta origim prosesu ne’e, mesmu iha artigu ne’e hateten katak konsulta ba sertidaun, kopia prosesu sira ne’e hotu tenke hetan autorizasaun hosi autoridade nebe mak preside prosesu ne’e semak autoridade nebe Juiz, Procurador, Polisia, entidade ekiparadu sira.


Konteúdu:

1) Sa’ída maka diferente hosi Defensor Públiku ida ho advogado privadu ida?
2) Tan sa maka Estadu fo Asistênsia Jurídika Gratuita?
3) Se de’it maka bele husu asistênsia ba Defensor Públiku ida?
4) Oin sa maka hau bele hakbesik an ba Defensor Públiku ida?
5) Hau sei selu hau nia Defensor Públiku ba nia servisu?
6) Tipu kazu saída de’it maka hau bele lori ba Defensoria Públika?
7) Defensor Públika bele tulun hau atu resolve disputa ida iha Tribunal li’ur?


1) Sa’ída maka diferente hosi Defensor Públiku ida ho advogadu privadu ida?


Defensor Públiku ne’e funsionáriu kareira administrativamente iha Ministério Justisa nian mahun no simu saláriu housi Estadu Timor-Leste. Tan ne’e maka apoiu uridika jnebee halao housi Defensor Publiku kliente la bele selu. Advogadu privadu iha duni fatin atu simu osan housi nia kliente tamba advogadu la hetan vensimentu housi Estadu, Advogadu sira hala’o nia knar ho forma independente, tanba ne’e maka advogadu privadu sira husu ka kobra folin osan ba sira nia kliente sira. atu sai Defensor Públiku ka advogadu privadu iha Timor-Leste ba dahuluk tenke tuirformasaun no hetan kualifikasaun maka sei bele halao servisu hanesan Defensor Publiku ka advogadu iha Timor-Leste.


2) Tansa maka Estadu persiza garante Asistênsia Jurídika Gratuita ba sidadaun sira nebee hasoru lei ?


Konstituisaun Timor-Leste nian haktuir iha artigu 26 katak "Ema hotu-hotu iha direitu atu ba tribunál hodi defende sira nia direitu no interese lezitimu tuir lei haruka. Labele nega justisa ba ema ida, tanba de’it nia la iha kbiit osan nian." ne’e atu hateten katak sidadaun hotu-hotu Timor iha direito atu hetan asesu ba justisa, la haré ba sidadaun ne'e iha kbiit osan ka lae. Asesu ba justisa ba ema hotu no direitu ba tribunal hodi hetan julgamento justo nudar prinsípiu fundamental, hanesan hakerek ona iha konstituisaun RDTL artigu 1 numero 1 no artigu 6 letra b) no .


3) Se de’it maka bele husu apoiu ka asistênsia juridika ba Defensor Públiku?


Sidadaun sira nebee reside iha Timor-Leste, ne’ebé la’iha kbiit ekonómiku atu selu advogadu privadu , sira ne’e iha direitu atu hetan tulun ka assistensia juridika housi Defensor Públiku. ba kazu krime no vítima ba krime ruma, sira ne’ebé sai suspeitu ba krime ida, sira ne’ebé detin iha sela polisia no sira nebee hetan ona kastigu ba krime prizaun. Família sira housi detidu ka prezu iha prizaun bele hatoo sira nia prekupasaun ba Defensor Públiku sira.


4) Oin sa maka hau bele hakbesik an ba Defensor Públiku ?


Sidadaun sira nebee hasoru lei sei hetan tulun ka asistênsia juridika housi Defensor Públiku, bele ba iha fatin servisu ka eskritóriu Defensoria Publika sira nian hanesan iha Díli, Baucau, Suai no Oecussi, housi oras 08:30 to’o tuku 17:30, iha loron segunda to’o sexta no iha loron sabadu no domingu bainhira kazu urjente Defensor Publiku sira no Ofisial Justisa sei simu no fo apoiu ka assistensia juridika judisial.


5) Hau sei selu hau nia Defensor Públiku ba nia servisu?


Lae. Servisu Defensor Públiku nian sempre saugate ka gratuita. Defensor públiku labele husu no simu osan housi sidadaun nebe'e nia fo apoiu ka asistensia. Defensor Públiku sira simu ona osan (saláriu) housi Estadu, tan ne’e maka Defensor Publikusira fo apoiu ka asistênsia jurídika saugate ka gratuita.


6) Kazu saída de’it maka bele lori ba Defensoria Públika?


Defensor Públiku sira fo apoiu ka asistênsia jurídika, judisial ka extrajudisial ba kazu hotu-hotu, hanesan kazu sivil, krimi administasaun, hahalok hotu nebe'e sidadaun ida nia interese lezitu prejusikadu ka hasoru lei Timor-Leste nian. bele iha natureza publiku ka semi publiku. nune-mos iha area sívil nian hanesan hadau-malu rai, uma, deve malu ka tusan ho seluk-seluk tan nebee nia orizem privadu.


7) Defensoria Públika bele tulun sidadaun sira liu housi dalan mediasaun ?


Bele. bainhira parte rua hatán ka simu malu, Defensor Públiku bele hala’o rezolve sidadaun sira ne'e liu housi dalan mediasaun. iha kazu nebee labele rezolve ho dalan mediasaun hanesan krime públiku "Oho ema Violênsia Doméstika.


Media Officer GDP

Dr. Crecencio dos Santso. M.AP