REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE

Diploma Ministerial

15/2012

APROVA MANUAL BA JESTAUN NO ALIENASAUN PATRIMÓNIU MÓVEL ESTADU NIAN



Dekretu Lei n.º 23/2011, 27 Jullu aprova ona Jestaun no Alienasaun Patrimóniu Móvel Estadu nian no iha kontekstu ne’e presiza teb-tebes atu kria manual ida hodi define prosesu no prosedimentu ba Jestaun no Alienasaun patrimóniu móvel Estadu nia hosi entidade hotu-hotu Administrasaun Estadu iha Timor-Leste.



Ho aplikasaun prosesu no prosedimentu husi manual ne’e sai hanesan guia ba funsionariu sira ne’ebé responsavél ba patrimóniu móvel estadu nia bele halao sira-nia funsaun no liu-hosi prosedimentu ne’e bele tulun implementa program desentralizasaun kona-bá Patrimóniu no Inventóriu nomós atu hamenus risku ba lakon ka sala utiliza Patrimóniu Estadu nian.



Nune’e, kbiit tomak Governu liu-hosi Ministério das Finanças atu asegura patrimóniu estadu, atu jere ho forma ne’ebé transparente no ba ema hotu-hotu nia di’ak:



Governu, liu-hosi Ministério das Finanças, hetan kbiit atu halo-tuir previstu iha Dekretu-Lei n.º 23/2011, de 27 de jullu, publika diploma tuir-mai:



1- aprova ona Manual ba Jestaun no Alienasaun Patrimóniu Móvel Estadu nian, iha anéxu husi diploma ne’e no hola parte integrante.



2- Diploma ne’e tama iha vigor iha loron tuir-mai hafoin ninia pulikasaun.





Ministério das Finanças, 24 Abril de 2012.





Ministra das Finanças





Emília Pires





KAPÍTULU I

Ámbitu Manual nian bá Jestaun noAlienasaun Patrimóniu Móvel Estadu nian



A. Introdusaun

Prosesu no prosedimentu sira ne’ebé definidu iha manual ida ne’e tenki aplika bá jestaun Patrimóniu Móvel Estadu no Inventáriu nian hosi entidade hotu-hotu Administrasaun Estadu Timor-Leste nian, ho esepsaun hosi entidade sira ne’ebé mak hetan autonomia bá jestaun patrimóniu no inventáriu tuir Dekretu Lei No. 32/2011 ho data 27 Jullu 2011. Dekretu Lei ne’e esklui patrimóniu sira ne’ebé inkluidu iha Saúde Finanseira Estadu nian, Patrimóniu Kultural sira, Dokumentu no Arkivu sira ne’ebé mak sai parte nu’udar surat-tahan sira Estadu nian no Patrimóniu Móvel no Kareta sira no natureza Militar ne’ebé mak aloka bá forsa armada, ne’ebé mak administradu no kontroladu hosi autoridade ida-idak, mak hanesan:





Manual ida ne’e bele aktualiza tuir nesesidade, maibe tenki pelumenus tenki halo revizaun tinan-tinan. Revizaun tuirmai tenki halo antes fulan Dezembru 2013.



B. Objektivu sira

Manual ida ne’e sai nu’udar referénsia bá funsionáriu sira ne’ebé responsável bá implementasaun sira nia funsaun sira nian iha Servisu ka Ajénsia sira Estadu nian. (Liafuan ‘Servisu ka Ajénsia sira Estadu nian” ne’ebé uzadu iha manual ida ne’e refere bá kaulkér entidade governu nian)



Nia bele uzadu nu’udar instrumentu formasaun nian ida bá funsionáriu sira hosi Diresaun Nasional Jestaun Patrimóniu nian (DNJP) no ajénsia sira seluk governu nian. Nia bele mos serve nu’udar guia iha prosesu implementasaun programa desentralizasun nian kona-ba Jestaun Patrimóniu no Inventáriu, no atu hamenus risku lakon ka sala uza Patrimóniu ka Inventáriu Estadu nian. .



C. Baze Legal:



1. Dekretu Lei No. 32/2011 – Estabelese prinsípiu jerál bá Jestaun & Alienasaun Patrimóniu Móverl Estadu nian, no legaliza regulamentu no ninia mekanismu jestaun sira nian.



2. Dekretu Lei No. 8/2003 – Regula Uzu no Atribuisaun Kareta sira Estadu nian no bá propózitu manual ida ne’e nian mak refere bá Operasaun, Manutensaun, Reparasaun Kareta sira nian no regula konsumu kombustível nian.



3. Dekretu Lei No. 13/2009, 25 Fevereiro kona-ba Organika do Ministeriu das Finansas, Artigu 14 define funsaun Diresaun Nasional bá Jestaun Patrimóniu nian iha tuir-mai Knar DNJPE nian ne’e.



D. Knar DNJPE nian



1. Halo supervizaun bá prosesu implementasaun Jestaun no Alienasaun Patrimóniu Móvel Estadu nin iha Liña Ministerial no Instituisaun sira Estadu nian (LM/IE).



2. Superviziona prosedimentu sira ne’ebé nesesáriu bá venda (fan) no transferénsia Patrimóniu Móvel sira Estadu iha konkordánsia ho polítika no orientasaun sira lei nain.



3. Kualkér knar ka responsabilidade seluk relasionadu ho Patrimóniu Móvel Estadu nian tenki iha konkordánsia ho lei.



E. Implementasaun, Monitorizasaun no Halo Relatóriu



1. Liña Ministerial no Instituisaun sira Estadu nian mak sai responsável úniku bá implementasaun prosedimentu no prosesu sira ne’ebé determinadu ona iha manual ida ne’e.



2. DNJPE mak sei responsabiliza bá formasaun Liña Ministerial (LM) no Instituisaun sira Estadu (IE) nian iha implementasaun manual ida ne’e nian, inklui fó assieténsia téknika ne’ebé LM/IE husu, atu bele rezolve difikuldade sira hasoru iha prosesu implementasaun manual ida ne’e nian. Bainhira DNJPE haree insidente ruma ka la uza patrimóniu ka inventáriu iha konkordánsia ho Manual ida ne’e, mak sei konsidera asaun sira tuirmai ne’e:

a. Sei emite karta ida bá ajénsia em kauza tanba violasaun ne’ebé mak nia komete, no haruka kopia ida bá Diretór Administrasaun bá sira nia asaun responsiva.



b. Bainhira violasaun ne’e kontinua nafatin maski depois asaun hosi Diretór Administrasaun nian, mak DNJPE sei ható relatóriu bá Ministru Finansas ne’ebé sei aprezenta kazu ne’e bá iha Konsellu Ministro Relatóriu hosi Liña Ministerial / Enstitusaun sira Estadu nian bá DNJPE



3. Relatóriu sira tuirmai ne’e tenki submete bá DNJPE fulan tol-tolu:

a. Rejistu Patrimóniu sira nian – inklui patrimóniu hothotu ne’ebé mak pertense ka kontratadu hosi Ajénsia ne’e.



b. Relatóriu Patrimóniu Trimestral – Lista patrimóniu sira ne’ebé rejistadu durante periodu ne’e.



c. Relatóriu Trimestral kona-ba Alienasaun Patrimóniu sira nian – Relatóriu ida ne’e hatudu patrimóniu sira ne’ebé mak transferidu / alienadu hosi rejistu.



d. Dokumentu apoiu nian bá patrimóniu adisional no alienadu tenki submete ho relatóriu trimestral (fulan tol-tolu).



4. Relatóriu hosi DNJPE

DNJPE sei konsolida relatóriu sira ne’ebé mak simu hosi LM/IE oioin. Relatóriui sira ne’ebé mak

konsolidadu ona sei submete bá Diretór Jeral Finansas Estadu (DJFE) / MF nian.



5. Relatóriu kona-ba Monitorizasaun Operasaun no Manutensaun Kareta sira nian

Relatóriu Monitorizasaun Operasaun Kareta kalkula efisiénsia kombustível kareta ida-idak nian, bazeia bá kílómetru sira ne’ebé mak kareta ne’e la’o no konsumu kombustível iha fulan ida. Relatóriu ne’e sei fornese total konsumu kombustível ne’ebé lolós. Ofisial Lojístika ká ajénsia ida-idak mak sei responsabiliza bá preparasaun Relatóriu Monitorizasaun Operasaun (Aneksu 22) no Manutensaun (Aneksu 20) Kareta, no tenki aprezenta fulan tol-tolu bá Diresaun Nasional bá Jestaun Patrimóniu, ho mandatu atu investiga konsumu ás kombustível kareta sira nian iha Ajénsia hothotu Governu nian.



6. Relatóriu kona-ba Alienasaun Patrimóniu sira nian



a. Lista patrimóniu sira ne’ebé mak atu elimina.



b. Rezultadu leilaun patrimóniu sira nian no avaliasaun téknika hodi aprezenta bá komisaun.



c. Sumáriu kona-bá ema sira ne’ebé mak manán iha konkursu alienasaun patrimóniu hodi bele fó sai.



KAPÍTULU II

Inventáriu Patrimóniu sira nian



A. Inventáriu Patrimóniu – Inventáriu mak lista material, suprimentu no ekipamentu sira ne’ebé atu konsumidu ka atu fahe iha konkordánsia ho prosesu no prosedimentu isra ne’ebé mak Governu determina. Ida ne’e reprezenta proporsaun boot ida hosi Despeza sira Governu nian, no tenki administra ho efisiénsia.



1. Akizisaun Bens Móvel sira nian sei regula liu hosi mekanismu sira despeza públika no prosedimentu aprovizionamentu públiku sira nian.



a. Servisu sira Estadu nian ne’ebé mak atu adkire / sosa patrimóniu tenki kumpre prosedimentu normal, orientasaun no tenki iha konkordánsia ho dekretu lei no. 32/2011.



b. Xefe sira Servisu Estadu nian iha kompeténsia atu deside se aseita doasaun patrimóniu ne’ebé tradisionalmente uzadu hanesan artigu pessoal. Patrimóniu sira ne’e sei konsideradu hanesan artigu atrativu, mak hanesan: mákina fotográfika, mákina vídeo nian no telefone ho valor kompra / sosa menus hosi osan $500 US, ne’ebé tenki rejistadu iha rejistu patrimóniu. Patrimóniu ne’ebé rejistadu ona tenki ható iha relatóriu bá Diresaun Jestaun Patrimóniu bá propózitu inventáriu nian.



c. Bainhira Servisu Estadu sira sosa ka simu doasaun patrimóniu móvel hothotu ne’ebé konsideradu artigu ho valor kik (menus hosi $500 US); mak hanesan: kadeira no meza ne’ebé tenki iha lista inventáriu ketak ida no tenki ható relatóriu bá Diresaun Kestaun Patrimóniu.



2. Simu Doasaun Patrimóniu

a. Bainhira Ajénsia sira Estadu nian simu patrimóniu liu hosi Doasaun, tenki halo prosesu rejistu no identifikasaun hanesan ho akizisaun patrimóniu sira seluk nian (inklui formuláriu rejistu, barra kódigu, sst). Memo Entendimetu Doasaun (MED/MOU) nian ne’ebé mak simu hosi Ajénsia Doador tenki aneksa bá iha Fromuláriu Rejistu Patrimóniu hodi bele hatama bá iha fixa (arkivu).



b. Doasaun patrimóniu bá LM/IE hothotu tenki koordenadu no sentralmente simu hosi Ministériu Finansas iha ninia Diresaun Jestaun (DNJPE) bá identifikasaun, rejistu no alokasaun bá futuru benefisiáriu.



c. Atu assiste DNJPE iha identifikasaun patrimóniu doadu hothotu, sai nu’udar ezijénsia ida katak,

Ajénsia Doador tenki haruka MED/MOU nia kópia ida diretamente bá DNJPE. DNJPE bele mos hala’o revizaun períodika doasaun sira ne’e nian ho ajénsia doador sira atu garante katak patrimóniu hothotu governu nian identifikadu hotu.



3. Koordenasaun Aprovizionamentu

Atu garante katak prosesu Simu & Inspesaun (S&I/S&I) la’o ho diak, importante katak unidade S&I iha sistema komunikasaun efikaz ho unidade aprovizionamentu. Unidade aprovizionamentu tenki mantein rejistu ida bá Ordem de Kompra hothotu ne’ebé mak emitidu no kompartilla ho unidade S&I, pelumenus semana ida dala ida. Rejistu ida ne’e tenki destingue entre bens no servisus. Nia inklui mos informasaun kona-ba data entrega, atu nune’e unidade S&I bele dezenvolve planu servisu.



Folla Akompañamentu Simu (Resepsaun) no Inspesaun (Aneksu 1) akompaña Ordem de Kompra sira iha faze Alfándega no S&I, no tenki regularmante kompartilla ho Unidade Aprovizionamentu.



Antes S&I atu hahú, mak funsionáriu ida ne’ebé hala’o S&I tenki uluk liu iha Ordem de Kompra (OK/PO) nia kópia ida ne’ebé emitidu hosi Unidade Aprovizionamentu, tanba dokumentu ne’e mak sei fasilita prosesu atu la’o bá oin. Bainhira Ordem de Kompara ne’e refere bá kontratu ka aneksu seluk, mak informasaun sira ne’e tenki fornese bá funsionáriu ne’ebé atu halo S&I. OK/PO tenki iha detalle sira tuirmai ne’e:



a. Númeru Ordem de Kompra nian



b. Data Ordem de Kompra nian



c. Funsionáriu Aprovizionamentu ne’ebé responsável



d. Sasan sira nia total / númeru



e. Detalle kona-ba unidade sira ne’ebé mak uzadu iha Ordem de Kompra (OK/PO)



f.Informasaun detalladu kona-ba espesifikasaun sasan sira nian



g. Data entregue



h. Termu sira Entrega nian (CIF, FOB ka DDP)



Labele simu lai sasan sira ne’e anuanser ke Funsionáriu ne’ebé hala’o S&I iha OK/PO no dokumentasaun apoiu ho detalle hothotu ne’ebé mak presiza. Bainhira simu Ordem de Kompra ida ho espesifikasaun insufisiente, mak tenki kontaktu ho Funsionáriu Aprovizionamentu hodi hatene se bele fornese tan dokumentasaun atu suporta prosesu ne’e.



4. Despaxu Alfándega nain



Tuir Dekretu Lei No. 8/2008 Lei Impostu no Dever, Ajénsia sira Governu nian tenki selu impostu no taxa bá importasaun hothotu, independetemente se sasan sira ne’e doadu ka la’e. Maioria importasaun tenki organiza atu nune’e fornesedor mak sai responsável bá despaxu sasan sira nian iha alfándega no selu kualkér taxa aplikável; bele iha mos kazu ne’ebé sasan enkomendadu sira presiza despaxu hosi Governu.

Ordem de Kompra no Invoice, Fornesedor sira nian tenki deklara ho klaru preparasaun bá Seguru no Enkragu Frete nian – Liafuan / termu komum sira ne’ebé mak uzadu:



DDP (“Delivery & Duty Paid”/ Entrega & Taxa ne’ebé Selu) signifika katak merkadoria / sasan sira ne’e sei entrega diretamente bá iha fatin Ajénsia Governu nian. Despaxu Alfándega no taxa hothotu fornesedor mak sei organiza. Sei rekomenda atu uza DDP bá akizisaun patrimóniu hothotu governu nian, tanba maneira ida ne’e sei habadak prosesu no tranzasaun finanseiru.



CIF (“Cost Insurance & Freight” / Kustu Seguru no Frete nian) signifika katak presu ne’ebé mak selu bá Fornesedor inklui frete no seguru bá sasan sira. Fornesedor mos bele hamosu risku halakon ka estraga sasan sira ne’e, nune’e mos kustu adsional ne’ebé sei akontese iha transferénsia sasan sira nian bá Kompradór (Governu Timor-Leste nian). Governu sei sai proprietáriu / nain bá sasan sira ne’e bainhira sasan sira to’o iha portu Dili nian (ka fatin seluk iha Timor-Leste ne’ebé espesifikadu ona iha kontratu ho Fornesedor), no tenki organiza despaxu hosi alfándega.



FOB (“Free On Board at Port of Shipment” / Livre iha Bordu Portu Embarke nian) signifika katak Fornesedor entrega bainhira sasan sira liu ona “korrimaun ro-ahi nian” iha portu embarke ne’ebé nomeadu. Governu mak sei responsabiliza bá despaxu sasan sira nian hsoi Alfándega iha portu Dili nian ka iha lurón kruzamentu fronteira nian.



Destinu FOB – iha kazu ida ne’e Fornesedor entrega sasan sira despaxadu ona bá iha portu, liña navegasaun ka bá iha despaxante ruma ne’ebé mak dezignadu hosi Governu iha fatin nomeadu – ezemplu ida mak iha portu esportasaun nian (ez. Hamburgu iha Alemaña) ka iha portu transbordu nian ida (ez. Singapura, ne’ebé Fornesedor iha Alemaña entrega bá ajente Governu nian iha Singapura). Governu mak sei responsabiliza bá buat hothotu hosi pontu ida ne’e bá oin, baibain liu hosi despaxante ida.



5. Prosesu Dezpaxu Alfándega nian



Despaxu Alfándega nian tenki jeridu hosi departamentu ida ne’ebé realiza S&I (ez. bá aprovizionamentu desentralizadu, unidade lojístika ajénsia aprovizionamentu nian mak sei hala’o Despaxu Alfándega ho S&I, no ba aprovizionamentu sentralizadu, DIRPA mak sei hala’o despaxu alfándega no S&I) sasan sira nian.

Tenki hetan dokumentu sira tuirmai ne’e hosi Unidade Aprovizionamentu (karik bele, antes de sasan sira to’o iha Timor-Leste);



a. Bill of Lading / GuiaKarga nian (bá frete marítimu), ka Air-Way Bill / Guia Karga Aéreo nian (bá frete aéreo);



b. invoice / Faktura Orijinal sira hosi Fornesedor; no



c. Lista Empakotamentu



Ordem Entrega karregador nian (DO) tenki hetan hosi Ajente Navegasaun hafoin sasan sira to’o iha Timor-Leste. Bainhira sasan importadu sira mak hanesan kareta, mak sasan sira ne’e presiza inspesaun no surat aprovasaun ida hosi Departamentu Transportes Terrestres, Ekonomia no Dezenvolvimentu no Diresaun Alfándega nian. Bainhira sasan sira ne’e sai hanesan FOB ka Destinu FOB, mak Frete no Kustus Seguru nian tenki selu bá iha Ajente Navegasaun. Dokumentu sira tuirmai tenki submete bá Alfándega ho Formuláriu Deklarasaun Alfándega nian (FDA/CDF):



a. Bill of Lading / Guia Karga nian (bá frete marítimu), ka Air-Way Bill / Guia Karga Aéreo nian (bá frete aéreo);



b. Invoice / Faktura Orijinal sira hosi Fornesedor;



c. Lista Empakotamentu;



d. Ordem de Kompra;



e. Ordem liberasaun embarkasaun nian



FDA/CDF tenki assinadu hosi Diretór Administrasaun Ajénsia Governu nian ne’ebé relevante ka hosi reprezentante ida Unidade Aprovizionamentu nian ne’ebé emite Taxa PO, Impostu no Multa, ne’ebé determinadu ona iha Dekretu Lei No. 8/2008 no tenki selu bá Alfándega. Taxa ne’ebé selu nu’udar indemnizasaun tenki selu bá Autoridade Portu nian bainhira sasan sira prende hela iha Portu liu loron 3 (tolu). Karik sei iha tan taxa alfandegária adisional hodi selu bainhira sasan sira iha hela Portu liu loron 30 (tolunulu).



Despaxante Alfándega nian sei simu Ordem Entrega (OE / PO) atu konfirma pagamentu taxa no impostu hothotu nian. OE/DO no FDA/CDF tenke prezente iha Portu ka Aeroportu bainhira hala’o liberasaun sasan sira nian.



6. Simu & Inspesaun (S&I) – Simu no Inspesaun sai hanesan parte importante ida iha prosesu fornesimentu, no atu garante katak fornesedor sira adere bá sira nia obrigasaun kontratual sira relasionadu ho kuantidade, kualidade no prazu entrega. Prosesu no aktividade sira ne’ebé hakerek iha kraik tenki aplika bá simu sasan hothotu hosi Ajénsia sira Governu nian, independentemente hosi sira nia valor.

Aktividade sira Simu & Inspesaun sei realizadu hosi Unidade Lojístika bainhira aprovizionamentu bá sasan sira ne’ebé mak desentralizadu. Bainhira akizisaun sasan sira nian hosi Aprovizionamentu Sentrál iha Ministériu Finansas nian, mak Departamentu Simu & Inspesaun (DIRPA) mak sei halo S&I. Atu garante implementasaun efikáz S&I nian, sei dezigna separasaun knar adekuadu atu minimiza risku fraude, ez. funsionáriu ne’ebé hala’o S&I labele mesma pessoa ne’ebé reponzabiliza bá akizisaun sasan sira nian. S&I tenki realizadu iha Armazén ka fatin tau sasan (despensa) ajénsia ne’ebé halo akizisaun ne’e nian.



7. Prosedimentu Pre-Inspesaun



Antes deskarrega naha hosi kareta, Funsionáriu ne’ebé Responsável bá Simu no Inspesaun tenki hala’o uluk verifikasaun sira tuirmai ne’e:



a. Katak sasan sira akompañadu duni ho dokumentasaun entrega nian;



b. Katak ajénsia halo akizisaun ne’e mak desinatáriu korrektu;



c. Katak destinatáriu ne’e mak pontu entrega ne’ebé korrektu;



d. Katak selu/seal (karik uza ruma) sira ne’e korresponde ho dokumentasaun entrega nian no tomak (intaktu) hela;



e. Haree sasan sira ne’e keta iha danu esternu ruma;



f. Haree sasan sira ne’e keta muda-an durante ninia transporte hodi nune’e bele kauza danu ruma;



g. Haree sinal ruma keta sasan sira ne’e adulteradu karik (ez. Ema ruma keta loke tiha ona kaixa sira mak ikus taka fali);



h. Konta númeru kaixa no asegura katak korresponde ho dokumentasaun entrega.



Tenki anota defeitu ruma iha Resibu Entrega antes hala’o deskarregamentu.



8. Inspesun no Kontajen Sasan sira nian



Tuirmai sei loke kaixa ka mala sira, no tenki verifika sasan sira kontra lista empakotamentu Fornesedor nian no Ordem Kompra Governu nian no tenki verifika katak simu duni ona sasan sira ne’ebé korrektu. Hafoin sei verifika entrega ne’e kona-ba kuantidade korrektu no espesifikasaun korrektu. Kondisaun jerál sasan sira ne’ebé lá empakotadu no sira nia empakotamentu tenki inspesionadu keta iha danu esternu vizivel ruma durante ninia transporte.



Tenki aneksa evidénsia iha relatóriu S&I, hodi hatudu katak sasan sira ne’e verifikadu duni. Evidénsia ne’e bele simples oan ida hanesan tau vistu ida iha sasan ida-idak nia sorin ne’ebé hakerek iha Ordem de Kompra. Amostra ida hosi kaixa boot (karik aplikável) tenki loke hodi verifika kuantidade no kualidade . (ez. Pakote ida iha kuadru mutin ida, kaixa boot ida iha pakote 24). Bá sasan sira ho folin ás (ez. folin liu osan $500 bá kaixa boot ida), presiza halo verifikasaun 100% bá kaixa boot sira.



Atu simu sasan sira ho natureza téknika, funsionáriu ne’ebé hala’o S&I tenki involve funsionáriu tékniku iha Inspesaun (ezemplu ida, funsionáriu Teknolojia Informasaun bá Ekipamentu Komputador sira). Ne’e sei ajuda identifika no autentika sasan sira ne’ebé mak simu hasoru espesifikasaun sira Aprovizionamentu nian.



9. Asaun bainhira hetan problema durante simu no inspesaun



Funsionáriu ida ne’ebé simu sasan tenki prepara Relatóriu Diskrepánsia (RD) ida (Aneksu 2) bainhira iha variasaun iha kuantidade ka espesifikasaun ka kualidade sasan sira ne’ebé entregadu hosi Fornesedor komparadu ho saida mak realmente deklaradu iha dokumentasaun entrega no Ordem de Kompra. RD rekomenda bá Divizaun Aprovizionamentu forma asaun / medida ne’ebé mak atu foti, hare’e bá variasaun iha kuantidade, espesifikasaun ka kualidade material sira ne’ebé mak realmente simu.



Tenki uza kamera dijital ida hodi hasai fotografia hatudu evidénsia hosi sasan ne’ebé menus, adulteradu ka estraga, atu nune’e bele suporta alegasaun ruma bainhira halo prosesu iha loron ikus.



10. Entrega Parsial

Tenki anota Entrega Parsial iha Relatóriu Simu no Inspesaun nian, no markadu nu’udar “entrega parsial”. Sei la presiza halo Relatóriu Entrega (RE) bainhira kuantidade sasan sira ne’ebé mak simu hanesan ho programa entrega nian nu’udar anotadu iha Ordem de Kompra ka Kontratu. Iha kazu sira hanesan ne’e, só tenki halo pagamentu bá Fornesedor bá sasan sira ne’ebé mak sira entrega. Sei prepara Relatóriu Simu & Inspesaun ketak ida bainhira entrega restu material, no restu pagamentu ne’ebé halo ho lolós.



11. Relatóriu Simu no Inspesaun (RSI)

Relatóriu Simu no Inspesaun (RSI) (Aneksu 3) sei preparadu hosi funsionáriu ne’ebé realiza S&I atu dokumenta sasan sira ne’ebé mak simu. Liña Ministerial no Instituisaun sira Estadu nian (LM/IE) mak sei responsabiliza hodi imprime formuáriu pre-numeradu RSI ne’ebé mak uzadu iha rastreamentu liu hosi sistema inventáriu. Karakteristika prinsipál RSI nian mak hanesan tuirmai ne’e:



a. Ro-ahi / Aviaun;



b. Númeru Ordem de Kompra nian;



c. Númeru Kontentor nian;



d. Númeru Guia Karga Aérea nian;



e. Solisitante;



f. Deskrisaun sasan nian;



g. Kuantidade; no



h. Provizaun bá assinatura sira hosi ema ne’ebé simu no rejistu data nian.



Detalle kompletu sasan sira ne’ebé mak simu tenki dokumentadu iha RSI – la’os adekuadu atu refere bá lista detalladu ida iha dokumentu seluk – liña sasan ida-idak ne’ebé mak simu tiha ona tenki anotadu . Funasionáriu ne’ebé realiza S&I mak tenki assina RSI no sei aprovadu hosi Diretór Administrasaun nian.



Kópia hosi RSM kompletu sei fate hanesan tuirmai ne’e:



a. Orijinal bá Seksaun Aprovizionamentu ne’ebé mak emite Ordem de Kompra iha loron lima nia laran hosi simu sasan sira ne’e), atu efetua pagamentu ka akompañamentu disparidade sira iha fornesimentu hosi Fornesedor komparadu ho Ordem de Kompra (maski entrega ne’e rasik korrektu hela komparadu ho dokumentasaun entrega nian);



b. Kópia bá fixa / arkivu RSI iha Departamentu Uzuáriu Seksaun Lojístika (hafoin Hatama Databaze / Database Entry);



c. Tenki fornese kópia bá Diresaun Nasional Jestaun Patrimóniu nian.



12. Hatama Databaze no Arkivamentu



Tenki arkiva RSI hamutuk ho Ordem de Kompra, CDF, Invoice / Faktura Komersial, Dokumentu Entrega hothotu inklui mos Lista Empakotamentu no Folla Verifikasaun, no hafoin verifikasaun remessa sira nian. Tenki arkiva RSI tuir ordem Númeru RSI nian iha arkivu RSI iha Departamentu Uzuáriu Seksaun Lojístika nian. Buat sira ne’e tenki fasilmente rekuperável atu nune’e parte interna no esterna sira bele halo revizaun bá rejistu sira ne’e, tuir nesesidade.



Formuláriu rejistu Patrimóniu tenki hatama iha Rejistu Patrimóniu iha semana ida nia laran Hafoin Simu Patrimóniu.



Formuláriu Rejistu Patrimóniu teki karimbadu ho liafuan “Hatama” nu’udar evidénsia asaun ne’e nian.



Prenximentu papelada Patrimóniu nian sai hanesan suporte importante ida bá Rejistu Patrimóniu Elektróniku, no dala barak nesesáriu nu’udar parte Prosesu Auditoria nian. Portantu, tenki mantein fixa ida-idak bá patrimóniu rejistadu ida-idak – ida ne’e inklui papelada hothotu ne’ebé jeradu durante siklu moris patrimóniu ne’e nian (rejistu, transferénsia, no alienasaun) – (Aneksu 13) bá Índise Arkivu Patrimóniu nian. Papelada sira ne’e tenki mantein tantu iha ajénsia sira no iha DNJPE. Arkivu patrimóniu sira ne’e nian tenki arkiva tuir ordem Númeru Kódigu Barra nian atu bele hetan ho fasilmente.



Tenki kompleta Data Ofisial sira iha Liña Ministerial no Instituisaun sira Estadu nian hodi aktualiza Sistema Módulu Free Balance bá rejistu elektróniku. Alterasaun ruma iha Rejistu Patrimóniu tenki suportadu ho dokumentasaun adekuadu (Formuláriu rejistu, Formuláriu Transferénsia Patrimóniu, relatóriu kona-ba Patrimóniu ne’ebé Át / Lakon no Formuláriu Alienasaun), ne’ebé mak hatama iha Módulu Free Balanse hosi uzuáriu ikus patrimóniu nian no aprovadu hosi diretór patrimóniu iha liña ministerial no instituisaun sira no Gabinete Kontajem Patrimóniu iha DNJPE.





15. Liberasaun Inventáriu nian



Kualkér sasan liberadu hosi armazem ka despensa Governu nian tenki autorizadu ho detalle sira iha aneksu manual ida ne’e nian. Guia Karga sira nian (Aneksu 5), Autorizasaun Liberasaun Sasan (ALS/SRA) (Aneksu 4). Autoridade atu aprova Liberasaun Sasan tenki definidu iha eskritu iha ajénsia ida-idak Governu nian; maibe ida ne’e baibain iha Nivel Xefe Departamentu ka Diretór. Liberasaun sasan tenki tau iha fixa / arkivu hamutuk ho Guia Karga nian. ALS/SRA assinadu tenki submete bá Departamentu Lojístika bá leilaun.



Hafoin simu tiha ALS/SRA assinadu ida, mak Departamentu Lojístika Ajénsia nian tenki elabora Guia Karga (Aneksu 5) ida. Transportador sasan sira nian tenki assina kedas depois de karregamentu hodi konfirma katak sasan sira ne’e simu iha kondisaun diak. Guia Karga ne’e sei akompaña sasan sira durante ninia transporte (bainhira relevante) no tenki assinadu hosi resipiente ikus liu sasan sira nian. LM/IE mak sei reponsabiliza hodi imprime formuláriu pre-numeradu bá guia karga ne’ebé sei uzadu hodi halo rastreamentu liu hosi sistema inventáriu. Guia Karga nian sei uzadu atu aktualiza Databaze Inventáriu. Tenki arkiva guia karga tuir ordem númeru guia karga nian iha Seksaun Lojístika Ajénsia sira nian. Formuláriu sira ne’e sai hanesan parte importante ida iha trilla auditoria nian bá inventáriu no tenki asesa fasilmente. Sistema Módulu Free Balance kona-ba Jestaun Patrimóniu tenke kompleta iha LM/IE bá rejistu elektróniku.



16. Inventáriu Sasan sira ne’ebé Lakon / Estraga



Bainhira inventáriu ne’e kona-ba sasan lakon ka estraga , mak tenki hatama bá iha Nota Ajustamentu Estoke (Aneksu 6). Sai Importante katak razaun bá sasan sira ne’ebé lakon ka estraga tenki investigadu ho didiak hosi funsionáriu Independente Fundaun Jestaun Inventáriu nian (ez. Auditoria Interna ka Finansas). Nota Ajustamentu Estoke tenki aprovadu hosi Diretór Administrasaun atu sertifika katak hala’o duni investigasaun klean ida, no sira presiza mos halo rekomendasaun ruma kona-ba mudansa nesesária atu prevene sasan lakon tan iha futuru. Bainhira investigasaun hatudu katak akontese furtu / naok, mak kestaun ne’e tenki refere bá polísia hodi halo investigasaun klean liu, no relatóriu tenki assinadu hosi Ministru ajensia relevante nian. Bainhira hatene katak funsionáriu ruma mak naok ka kauza estraga bá sasan sira ne’e tanba neglijénsia, mak sei rezolve iha konkordánsia ho prosedimentu disiplinar sira.



Bainhira investiga tiha ona sasan ruma ne’ebé lakon ka estraga, mak tenki uza Nota Ajustamentu Estoke hodi aktualiza Databaze Inventáriu nian. NAS / SAN tenki imprimidu no pre-numeradu atu fasilita rastreamentu liu hosi sistema inventáriu.



17. Alienasaun Estoke Osoletu / Estraga (Át)



Estoke ne’ebé mak Obsoletu ka estraga (át) só bele alienadu hafoin hetan aprovasaun iha Nota Ajustamentu Estoke hosi Diretór Administrasaun ajénsia relevante nian. Destruisaun ka despeju estoke ne’e nian tenki dokumentadu no testemuñadu hosi funsionáriu públiku ida seluk.



18. Sistema Rastreamentu Inventáriu nian



Databaze Inventáriu (aneksu 7) mak hanesan Rejistu Elektróniku ida kona-ba movimentu no balansu estoke hothotu nian. Ida ne’e presiza uzadu iha armazém no Despensa hothotu Governu nian atu kontrola movimentu sira inventáriu nian, no presiza duni nu’udar parte auditoria interna no esterna.



Databaze inventáriu tenki aktualizadu beibeik atu bele providensia informasaun lolós kona-ba lalaok inventáriu nian. Databaze só bele aktualizadu ho aprovasaun RSI, RAE ka NAS nian – labele halo alterasaun sein dokumentasaun sira ne’e.



19. Kartaun Bin



Tenki kria Kartaun Bin ida (Aneksu 8) bá tipu material ida-idak iha estoke. Sistema Kartaun Bin hanesan rejistu manual ida ne’ebé hatudu balansu sasan ida-daik nian iha estoke, no rejistu movimentu estoke hothotu nian. Ida ne’e sei fasilita iha identifikasaun fásil sasan sira nian iha armazem, no sei ajuda iha kontajem estoke fulan-fulan nian. Kartaun Bin tenki enumeradu no rai / koloka fízikamente besik ho sasan sira ne’ebé mak relasionadu bá. Bainhira sasan sira ne’e liu hosi armazem / despensa nia odamatan, mak sei konsideradu tama iha “estoke”, no tenki hakerek / hatama iha Kartaun Bin, maski sasan sira ne’e tranzita deit durante oras balu. Bá sasan kosumável sira, diak liu hakerek nível re-ordem ida iha Kartaun Bin.



20. Livru Mestre kona-ba Movimentu Estoke nian



Livru Mestre kona-ba Movimentu Estoke (Aneksu 9) mak hanesan suporte (backup) manual ida bá Inventáriu Databaze, no rai iha Armazem ka Despensa, no bele mos uzadu bainhira database komputerizadu la disponível. Ne’e mos uzadu atu rejistu iha tempu real movimentu sasan sira nian no atu atua nu’udar matadalan referénsia lalais ida bainhira presiza. Atensaun katak, livru mestre kona-ba movimentu estoke sei la substitui sistema kartaun Bin.



21. Preparasaun no kontajem Estoke



Papelada hothotu (GRN, Guia sira, no NAE) tenki hatama iha databaze antes hala’o kontajem. Sei labele realiza kualkér movimentu inventáriu bá inventáriu ne’ebé mak sei atu konta durante prosesu kontajem estoke nian. Kualkér entrega durante kontajem inventáriu tenki karantina iha área simu ninan no labele konta.



Inventáriu tenki konta beibeik atu asegura katak rejistu sira korresponde ho estoke fíziku iha armazem ka iha despensa. Kada liña estoke nian tenki kontadu pelumenus fulan tolu, maibe iha fatin balu mak presiza halo kontajem fulan-fulan. Bainhira la possível atu taka armazém tomak hodi halo kontajem, mak tenki hala’o kontajem síklika. Ida ne’e involve kontajem área oioin armazem nian iha tempu ne’ebé diferente. Kontajem estoke kompletu ida tenki realizadu bainhira iha mudansa iha funsionáriu ne’ebé responsabiliza bá armazem iha momentu hala’o transferénsia responsabilidade nian.



22. Kontajem Estoke nian



Baibain kontajem hala’oho ekipa ema rua, formadu hosi funsionáriu sira armazem nian. Tenki imprime lista kompletu ida estoke sira nian antes hala’o kontajem. Tenki fahe área armazem nian, no lista estoke ne’ebé mak atu konta tenki fó bá ekipa ida-idak – lista ne’e labele kontein balansu estoke nian hosi databaze inventáriu nian. Sasan ida-dak tenki kontadu no balansu fíziku dokumentadu. Folla kontajem nian tenki assinadu hosi ekipa sira ne’ebé mak realiza kontajem ne’e. Tenki iha mos observasaun independente durante kontajem ne’e – observasaun ne’e tenki hala’o hosi ema ruma independente hosi jestaun armazem nian (ez. Funsionáriu Finansas ka Auditoria Interna nian).



23. Rekonsiliasaun kontajem Estoke nian



Bainhira kontajem ramata ona, mak númeru kontajem fíziku sei komparadu ho databaze inventáriu nian. Kualkér diferensa entre kontajem fízika no rejistu inventáriu tenki investigadu– kauza komum balu variasaun nian mak hanesan:;



a. Rejistu estoke seidauk aktualizadu (ez. GRN no Guia sira seidauk prosesadu).



b. Halo sala bainhira hatama databaze



c. Kontajem estoke ne’ebé la korrektu



d. Erru iha kontajem



e. Furtu estoke nian



f. Movimentu estoke ne’ebé la dokumentadu



Maski nune’e, kualkér variasaun presiza re-kontajem no verifikasaun didiak dokumentasaun sira nian bá kualkér movimentasaun. Bainhira hala’o tiha buat sira ne’e hotu, maibe la hetan esplikasaun ida kona-ba variasaun ne’e, mak tenki konsidera possibilidade real furtu estoke nian.



24. Relatóriu kona-ba kontajem estoke



Relatóriu kona-ba kontajem estoke (Aneksu 7) tenki elaboradu hosi funsionáriu ida ne’ebé responsabiliza bá armazém ka despensa ne’e. Ne’e inklui esplikasaun kona-ba variasaun ruma no tenki aprovadu hosi Diretór Administrasaun. Relatóriu kona-ba kontajem estoke tenki arkiva (halo fixa) ho folla kontajem suporte no dokumentasaun hothotu iha Arkivu kontajem Estoke nian ida.



25. Armazém no Seguransa



Bainhira selesiona ka avalia armazem ka despensa ida, tenki konsidera buat sira tuirmai ne’e:



a. Asesu – tenki adekuadu bá kamioneta boboot sira hodi deskarrega naha. Estrada bá armazém ne’e mos tenki tau alkatraun ho diak hode bele aguenta naha todan iha kondisaun tempu oioin.



b. Fatin – tenki besik ho ita boot nia servisu fatin ka fatin operasional sira.



c. Seguransa – tenki iha possibilidade atu fó seguransa bá armazém ka despensa.

d. Kondisaun – edifísiu ne’e tenki rezistente bá intempérie (tempu), rai iha kondisaun diak atu aguenta naha todan. Naroman tenki adekuadu no tenki iha espasu ida bá Administrasaun Armazem / Despensa nian.



e. Tamañu – Armazem ne’e tenki / luan sufisiente atu simu nesesidade aktual no futuru sira.



26. Organizasaun Armazem nian



Bainhira arruma ho didiak sasan sira sei fó fatin hodi rai sasan sira seluk tan, no mos fasilita iha kontajem no limpeza. Arrumasaun despensa ka armazem nian tenki planeadu ho didiak, tau iha konsiderasaun rekisitu sira armazenajem aktual no antisipadu nian. Arrumasaun tenki fó espasu sufisiente bá korridór atu fasilita asesu bá sasan hothotu.



Importante tebtebes mos halo rotasaun sasan sira nian liu-liu bá sasan sira ne’ebé fasil atu át (ez. Hahan sira). Rotasaun signifika katak sasan sira antigu tenki libera uluk, no sasan sira foun sei libera depois. Data validade sira tenki rejistadu iha kartaun Bin ka iha embalajem liur sasan ne’e ninian, no tenki klaru bá ema atu haree. Sasan sira ne’ebé mak vulnerável bá rai-rahun tenki falun ho didiak.



Estoke estátiku sira tenki fó hatene bá Diretór Administrasaun no Lojístika, atu bele foti medida ruma kona-ba sasan sira ne’e, bainhira presiza.



27. Asesu bá Armazem / Seguransa



Emisaun xave tenki limitadu liu atu garante responsabilidade funsionáriu prinsipál balu nian. Baibain, xefe armazém nian no Diretór Administrasaun mak kaer xave sira. Xave hothotu ne’ebé emitidu tenki anotadu iha rejistu xave nian ida. Bainhira halo kópia xave armazém ka despensa sira nian sein autorizasaun Diretór Administrasaun ka ajénsia nian, sai hanesan ofensa disiplinar ida. Bainhira xave ruma lakon, mak tenki hala’o investigasaun klean ida, no karik presiza tenki instala kedas xave foun ida.



Funsionáriu lojístiku deit ho responsabilidade direta bá armazém ka despensa mak bele tama iha armazem ka despansa nia laran. Ida ne’e atu garante katak sira deit mak responsabiliza bá sasan sira ne’ebé mak rai iha armazém ka despensa ne’e nia laran.



Armazem no despensa hothtou tenki iha seguransa durante oras 24 nia laran. Guarda seguransa sira labele iha asesu bá armazém ka despensa nia laran.



28. Seguransa

Material hothotu tenki arrumadu atu hamenus risku lezaun / hakanek funsionáriu sira ka danu bá sasan ka ekipamentu sira ne’e. Kualkér asidente ne’ebé presiza tratamentu médiku ka funsionáriu presiza hasai folga / deskansa hosi servisu, tenki notifika kedas bá unidade RU/HR ajénsia ne’e nian. Iha relatóriu tenki ható lisaun sira ne’ebé mak aprende iha ámbitu dezenvolve mekanismu sira seguransa nian.



Funsionáriu hothotu armazem nian tenki hala’o prekausaun hothotu atu garante katak movimentu sasan ka ekipamentu sira nian sei hala’o ho kuidadu. Operasaun foti sasan ne’ebé korrektu (métofu kotuk-lós dobra-ain rén) no manual kona-ba seguru hosi perigu (safe manual) tenki monitorizadu ho didiak hosi funsionáriu senior sira.



Funsionáriu armazem sira nian tenki evita movimentasaun manual (hit / foti ho liman) sasan todan sira nian (sasan ho kilu 15 ka 32 pounds bá unidade karga ida). Tenki uza kareta fork-lift hodi foti sasan todan sira ne’e (kg 15 ka liu).



Funsionáriu treinadu sira deit mak tenki opera kareta fork-lift ka ekipamentu boot sira seluk.



Tenki halo revizaun seguransa aleatoria fulan-fulan atu bele monitor buat sira tuirmai ne’e:



a. Funsionáriu sira nia koñesimetu kona-ba seguransa iha jerál (ez. Regra seguransa sira nian, prevensaun ahi han, hamate ahi, oinsa atu telefone bá Bombeiru sira);



b. Armazém sira tenki organizadu no arrumadu, no halo manutensaun adekuadu;



c. Funsionamentu diak armazenajem no operasaun ekipamentu sira nian;



d. Ekipamentu seguransa iha fatin:



e. Sinal seguransa iha fatin;

f. Sinal “Regra sira Armazém” nian iha fatin;



g. Kit Primeiru Sokorru nian iha fatin iha Gabinete Jerente Armazém nian;



h. Halo tuir regra sira kona-ba Labele Fuma (No-Smoking);



i. Estintór ahi, bidón bé no kapoti hamate ahi nian disponível iha fatin sira ne’ebé determinadu tiha ona.



KAPÍTULU III

Jestaun Patrimóniu nian



A. Jestaun Patrimóniu nian – Patrimóniu Móvel mak definidu nu’udar propriedade tanjível (eseptu rai ka edifísiu sira) ho natureza kleur ne’ebé útil atu hala’o operasaun sira governu nian. Patrimóniu sira tuirmai ne’e tenki rejistadu iha Rejistu Patrimóniu nian:



a. Patrimóniu Móvel hothotu ho valor kompra bá unidade ida osan $500 US ka liu; no



b. Sasan atrativu ka portatil ne’ebé mak iha risku furtu / ema bele naok (hanesan Mobile, Kamera ka JPS sira) ho valor kompra menus hosi osan $500 US.



c. Patrimóniu Móvel sira ne’ebé konsideradu valor nível kiik (menus hosi osan $50 US) mak hanesan: kadeira & meza ne’ebé tenki rejistadu iha formuláriu ketak ida no relatóriu ketak ida.



Ajénsia Governu ne’ebé mak simu sasan ruma sei sai responsável bá identifikasaun se sasan ne’e tenki rejistadu ka la’e. DNJPE mak sei halo monitor bá prosesu identifikasaun ida ne’e.



Patrimóniu sira ne’ebé la tama iha definisaun ida iha leten tenki hatama iha Rejistu Patrimóniu ho Valor Kiik – formatu bá ida ne’e sei diferente hosi rejistu patrimóniu prinsipál, maibe ida ne’e sei la konsolidadu bá iha Rejistu Patrimóniu Sentrál.



Rekisitu sira ne’ebé determinadu bá jestaun patrimóniu iha manual ida ne’e sai kompulsóriu bá patrimóniu sira ne’ebé mak tenki rejistadu, maibe sai opsional bá patrimóniu sira hosi Rejistu Patrimóniu ho Valor Kiik

.

1. Diresaun Jestaun Patrimóniu nian (Artigu 3 Dekretu Lei No. 32/2011)



Diresaun Jestaun Patrimóniu nian mak sei responsabiliza iha supervizaun, kontrolu no Jestaun Patrimóniu Móvel Estadu nian. Responsabilidade sira ne’e bele sentralizadu no delega bá funsionáriu sira ne’ebé responsabiliza bá administrasaun no finansas iha ministériu no instituisaun ida-idak. Inventáriu no jestaun bá Patrimóniu Móvel estadu nian sei reguladu iha Diploma Ministerial.



2. Disponibilidade, Alokasun no Re-alokasaun Patrimóniu sira nian (Artigu 4, 5 & 6 Dekretu Lei No. 32/2011)



a. DNJPE tenki notifikadu hosi LM/IE ida-idak kona-ba patrimóniu sira ne’ebé mak la presiza iha dezempeñu sira nia funsaun nian. Patrimóniu sira ne’e bele disponível bá alokasaun ka re-alokasaun bá ajénsia sira governu nian ne’ebé mak interessadu.



b. DNJPE mak sei responsabiliza bá fasilitasaun alokasaun no re-alokasaun Patrimóniu Móvel Estadu nian ne’ebé mak tau disponível bá Liña Ministerial no Instituisaun sira oioin Governu nian.



c. The DNJPE iha loron 30 hafoin simu notifikasaun kona-ba disponsibilidade patrimóniu sira ne’e nian hodi aloka ka re-aloka ka tau fila fali patrimóniu sira ne’e iha operasaun. LM/IE oioin ka ajénsia sira seluk tenki hatán iha prazu loron 30, hodi hatudu sira nia interesse iha patrimóniu sira ne’ebé mak disponível. Liu tiha loron 30 mak patrimóniu sira ne’ebé disponível bele konsideradu bá alienasaun.



3. Identifikasaun no Rejistu Patrimóniu sira nian (Aneksu 10) – Atensaun: Módulu Free Balance nian

tenki iha informasaun hanesan ho aneksu 10.



Rejistu Patrimóniu (Aneksu 10) mak hanesan lista patrimóniu nian ida no kontein informasaun importante kona-ba patrimóniu sira ne’e. Rejistu ne’e sei uzadu iha kontrolu, orsamentu no finalidade auditoria sira nian. Tenki iha Rejistu Patrimóniu ida iha Liña Ministerial ka Instituisaun Estadu nian hosi uza Sistema Módulu Free Balance. Rejistu Patrimóniu ajénsia ida-idak nian kona-ba Módulu Free Balance tenki monitorizadu hosi Departamentu Jestaun Patrimóniu.



4. Etiketa Kódigu Barra no Markasaun



Etiketa Kódigu Barra fasilita identifikasaun Patrimóniu sira nian durante sira nia siklu moris. Iha mometu simu sasan, Ajénsia ida be simu ne’e tenki tau kedas Kódigu Barra ida iha sasan ida-idak ne’ebé mak presiza rejistu. Etiketa ne’e sei iha Númeru Kódigu ida ho formatu hanesan tuirmai ne’e:



RDTL XXXXX/XXXX, RDTL



Númeru/Tinan Simu sasan ne’e



Hanesan ezemplu, Númeru Kódigu Barra nian ne’ebé emitidu iha 2010 tenki sai RDTL 00001/2011. Númeru Kódigu Barra bá dala sanulu ne’ebé emitidu iha 2010 tenki sai RDTL 00010/2011. Etiketa Kódigu Barra nian tenki emitidu iha ordem numérika. No emitidu bazeadu iha data simu Patrimóniu ne’e nian. Etiketa sira ne’e tenki ho natureza durável no susar atu hasai.



Departamentu Jestau Patrimóniu - DNJPE mak sei imprime Etiketa Kódigu Barra sira ne’e antes hahú kada tinan finanseiru no fahe bá Departamentu Uzuáriu sira. Rejistu Kódigu Barra sira ne’e nian tenki mantidu iha Departamentu Jestaun Patrimóniu (Aneksu 11) atu bele halo rastreamentu bá etiketa sira ne’ebé mak emitidu tiha ona.



5. Rejistu Patrimóniu



Formuláriu atu halo Rejistu Patrimóniu (Aneksu 12) tenki prenxidu hafoin Simu no halo Inspesaun bá sasan sira ne’ebé presiza atu rejistu. Seksaun lojístika ajénsia ida ne’ebé halo akizisaun mak tenki prenxe Formuláriu atu halo Rejistu Patrimóniu. Formuláriu sira ne’e tenki pre-numeradu no imprimidu hosi LM/IE ida-idak hodi fasilita akompañamentu adisaun patrimóniu bá ajénsia ida-idak

.

Detallhe sira kona-ba Formuláriu atu Rejistu Patrimóniu tenki iha informasaun hanesan ho sira iha Rejistu Patrimóniu ne’ebé korresponde mos iha módulu free balance. Ida ne’e prenxidu hosi funsionáriu ne’ebé dezignadu bá data patrimóniu no sei aprovadu hosi ninia xefe. Inisialmente no durante períodu tranzisaun atu implementa dezentralizasaun Módulu Free Balance nian bá LM/IE, mak pontu fokal ida-idak iha Kontabilidade Patrimóniu DNJPE nian tenki aprova tranzasaun Patrimóniu ne’ebé mak tama iha Sistema Free Balance.



Númeru Kódigu Barra nian – hosi Etiketa Kódigu Barra nian



Númeru Xapa nian – Númeru Xapa Rejistu nian



Kategoria – Patrimóniu ida-idak tenki hetan kategoria ida hosi Lista Kategoria Pre-definidu – haree Seksaun Klasifikasaun Patrimóniu iha kraik.



Sub Kategoria – Patrimóniu ida-idak tenki hetan kategoria ida hosi Lista Kategoria Pre-definidu – haree Seksaun Klasifikasaun Patrimóniu iha kraik.



Marka – Ez. Toyota



Modelu - Ez. Hilux



Númuru Série/Xasi (Chassis)



Fonte – Hatudu fonte Patrimóniu Móvel nian – Ida ne’e bele mos Kompra Lokal ka Internasional, ka Doasaun ida (Doador tenki espesifikadu iha área ida ne’e)



Folin Origjinal – hosi Ordem de Kompra



Númeru OK/PO – Númeru Ordem Kompra nian



Data S&I – Data Simu ho Inspesaun nian



Ministériu / Instituisaun – hosi Tabela Kontas listajem Free Balance nian



Departamentu / Sekretariadu – hosi Tabela Kontas listajem Free Balance nian



Divizaun –– hosi Tabela Kontas listajem Free Balance nian (tenki detalladu sufisiente atu lokaliza patrimóniu)

Distritu



Sub-Distritu & Suku



Kondisaun – Hili hosi: Uza hela, Át, Lakon, bá Alienasaun



Uzuáriu – ema ida ne’ebé mak responsável bá patrimóniu ne’e – tenki ser ema ida



Tenki aneksa Faktura Fornesedor nian, Ordem de Kompra & Relatóriu Simu no Inspesaun bá iha Formuláriu Rejistu Patrimóniu antes submete bá aprovasaun. Uzuáriu tenki assina Formuláriu Rejistu Patrimóniu atu rekoñese katak nia simu duni Patrimóniu ne’e.



Hafoin aprovasaun mak formuáriu rejistu Patrimóniu ne’ebé mak prenxidu hotu ne’e sei fahe bá:



a. Kopia original bá Aprovizionamentu – sira sei haruka bá Departamentu Tezouru no ida ne’e presiza duni nu’udar parte prosesu pagamentu nian.



c. Kópia 2 haruka bá Departamentu Jestaun Patrimóniu iha DNJPE (mediante aprezentasaun relatóriu trimestral).



6. Kategoria no Sub-Kategoria Patrimóniu sira nian mediante rejistu, mak patrimóniu hothotu tenki



Atribuídu bá Kategoria no Sub-kategoria ida. Buat sira ne’e sei pre-definidu no só bele adisiona Kategoria ka Sub-kategoria foun ho aprovasaun hosi Diretór DNJPE nian. Kategoria sira ne’e mos korresponde ho rúbrika liña sira ne’ebé uzadu iha Tabela Kontas Governu nian ne’ebé uzadu hodi halo Relatóriu Finanseiru.





9. Transferénsia Patrimóniu



Transferénsia Patrimóniu tenki dokumentadu no aprovadu antes atu realiza - ne’e inklui:



a. Transfere bá uzuáriu foun ida



b. Transfere bá fatin ka departamentu foun ruma



Transferénsia sei dokumentadu no aprovadu hosi Diretór Adminsitrasaun. Tenki uza Formuláriu Transferénsia Patrimóniu pre-numeradu hanesan / similar ho Formuláriu Rejistu Patrimóniu. Departamentu Lojístika iha ajénsia relevante mak responsabiliza iha implementasaun transferénsia patrimóniu sira nian. Uzuáriu foun tenki assina hodi rekoñese Transferénsia ne’e. Módulu Free Balance tenki prenxidu no aprovadu ho lolós.



10. Patrimóniu ne’ebé Estraga / Lakon



Kualkér patrimóniu ne’ebé mak estraga ka lakon tenki ható imediatamente bá Uzuáriu iha Relatóriu kona-ba Patrimóniu ne’ebé Estraga / Lakon (Aneksu 15).

Diretór Administrasaun hosi ajénsia relevante tenki hala’o investigasaun klean ida kona-ba sasan ne’ebé mak át / estraga ka lakon hodi determina se Uzuáriu mak responsabiliza bá ne’e ka la’e. Bainhira hetan katak Uzuáriu mak sala, tenki foti medida bazeadu iha Lei Funsaun Públika.



Relatóriu kona-ba Patrimóniu ne’ebé mak Estraga / Lakon tenki aprovadu hosi Diretor Adminsitrasaun Ajénsia ne’e nian. Bainhira aprovadu tiha ona, Relatóriu kona-ba Patrimóniu ne’ebé mak Estraga / Lakon bele uzadu atu aktualiza kondisaun iha rejistu patrimóniu nian no tuir mai sei arkiva iha fixa patrimóniu papelada (surat tahan) nian.



Kualkér asidente kareta tenki ható kedas bá PNTL no bá kursu normal investigasaun nian. Relatóriu investigasaun tenki aneksa bá iha Relatóriu kona-ba Patrimóniu ne’ebé mak Estraga / Lakon hodi hatudu sé mak sala iha asidente ne’e.



11. Patrimóniu Operasional



Patrimóniu Operasional mak patrimómiu sira ne’ebé partilladu hosi uzuáriu / ema barak (ez. Kareta, Projektor, Kamera, sst). Presiza prosedimentu adisional hodi kontrola patrimóniu sira ne’e, tanba sira muda hosi Uzuáriu ida bá Uzuáriu seluk, atu asegura katak sei fásil atu lokaliza sasan sira ne’e no sei la lakon.



Patrimóniu Operasional tenki atribui bá Kustodiante ida – Ne’e tenki ema ida ne’ebé mak administra sasan ne’e, no sei hanaran Uzuáriu iha Rejistu Patrimóniu (ez. Bá projektor, bele Funsionáriu Administrasaun nian, no bá kareta bele Funsionáriu Lojístika nian). Tenki hala’o rejistu ida bá transferénsia Patrimóniu Operasional ida-idak iha Rejistu Transferénsia Patrimóniu Operasional ne’ebé tenki assinadu hosi ema ne’ebé mak simu patrimóniu ne’e nu’udar rekoñesimentu. Kustodiante Patrimóniu Operasional nian mak sei responsabiliza bá manutensaun rejistu ne’e nian no asegura katak rejistu ne’e sei disponível atu lokaliza Patrimóniu Operasional ruma iha kualkér tempu.



Patrimóniu Operasional sira tenki rai iha fatin ne’ebé seguru – ez. projector no kamera sira tenki rai iha armáriu / gaveta ho xave. Uzuáriu sira nu’udar hanaran iha Rejistu Transferénsia Patrimóniu Operasional mak responsabiliza hodi garante fatin seguru Patrimóniu ne’e nian.



12. Utilizasaun Privadu Patrimóniu sira Estadu nian



Patrimóniu Estadu pertense no mantidu atu suporta operasaun sira governu nian. Uza Patrimóniu Estadu bá nesesidade privadu sei la permite tuir Dekretu Lei No. 8/2003, Seksaun 42. Maibe, kareta sira iha permisaun atu uza fora hosi oras normal servisu nian (dader tuku 7 to’o kalan tuku 7, Segunda to’o Sexta) eskluzivamente atu hala’o servisu, liu hosi kategoria uzuáriu sira tuirmai ne’e (Dekretu Lei No. 8/2003 no Sirkular No. 003/GPM/III/2009):



a. Membru sira Gabinete nian



b. Diretór Jeral sira



c. Adminsitrador Distritu sira



d. Diretór Servisu sira nain



Kareta sira ne’ebé atribuídu atu hala’o aktividade sira Estadu nian iha área seguransa, protesaun sivil, saúde, polísia, bombeiru, ambulánsia no departamentu sira seluk ne’ebé envolve iha servisu ho turnu sei esklui hosi rejime utilizasaun periodu normal (Dekretu Lei No. 8/2003, Seksaun 3.6).



13. Inspesaun Fízika Patrimóniu sira nian



Atu garante integridade informasaun iha rejistu patrimóniu, mak importante tenki hala’o ezaminasaun fízika regular patrimóniu sira ne’e nian. Inspesaun fízika sei realiza hosi DNJPE no iha Nível Ajénsia. Inspesaun Fízika nia objektivu mak:



a. Hodi konfirma ezisténsia patrimóniu ne’ebé mak alistadu iha Rejistu, no



b. Hodi konfirma Integridade Patrimóniu sira nian iha Rejistu



Atu konfirma Ezisténsia Patrimóniu nian iha Rejsitu Patrimóniu, mak tenki selesiona Patrimóniu ida hosi Rejistu Patrimóniu hodi halo inspesaun.



Atu konfirma Integridade Patrimóniu nian iha Rejistu Patrimóniu, tenki selesiona Patrimóniu ida hosi Fatin Ajénsia Governu nian no trasa (buka tuir) fila fali bá iha Rejistu Patrimóniu.



14. Inspesaun no Teste hosi DNJPE



Inspesaun Fízika sei kobre fatin hothotu ne’ebé mak rai Patrimóniu estadu nian, no tenki realiza tinan ida dala hat (kada trimestre). Teste ida iha kraik tenki rejistadu iha Rejistu Inspesaun Fízika. Prosesu bá fatin ida-idak mak hanesan tuirmai ne’e:



A. Antes halo Vizita:



1. Haruka avizu kona-ba proposta inspesaun pelumenus semana ida antes halo vizita.



2. Husu lista aktual patrimóniu sira nian iha fatin, hosi Registu Patrimóniu Sentral.



3. Husu lista ida kona-ba patrimóniu sira ne’ebé mak sosa bá ajénsia ne’e durante períodu desde inspesaun ikus liu hosi Relatóriu Livru Mestre (LM/GL) Free Balanse bá Kapital Menor. Kompara ida ne’e ho Rejistu Patrimóniu no realsa kualkér patrimóniu ne’ebé mak la rejistadu.



4. Durante Vizita: Buka haree patrimóniu ruma ne’ebé la disponível iha vizita ida ikus.



5. Anota detalle kona-ba patrimóniu hothotu ne’ebé mak seidauk rejistadu.



6. Selesiona amostra lubuk ida hosi patrimóniu 10% hosi rejistu patrimóniu hodi halo inspesaun fízika.



Atu garante detalle hothotu iha rejistu patrimóniu korrektu, mak hanesan tuirmai ne’e:



a. Patrimóniu ne’e iha kódigu barra ka la’e?



b. Será ke uzuáriu ne’e mak hanesan ho ida iha Rejistu Patrimóniu ne’e la la’e?



c. Será ke kondisaun hanesan ho ida iha Rejistu Patrimóniu ne’e ka la’e?



d. Será ke númeru serial / xasi korresponde duni ho ida iha rejistu ne’e ka la’e?



7. Anota kualkér kestaun / problema ho patrimóniu sira ne’ebé selesionadu bá inspesaun. Karik patrimóniu sira ne’e transferidu tiha ona mak tenki prenxe Formuláriu Transfere Patrimóniu, no mos bainhira patrimóniu ne’e át ka lakon.



8. Tenki kompleta Relatóriu kona-ba Patrimóniu ne’ebé mak Estraga / Át ka Lakon.



9. Anota kualkér patrimóniu ne’ebé mak selesionadu bá inspesaun maibe la disponível, inspesaun bele halo iha vizita seluk tuirmai.



10. Selesiona amostra patrimóniu iha forma aleatória hosi ninia fatin no trasa (buka tuir) iha rejistu.

Bainhira patrimóniu sira ne’e la’os rejistadu, mak sei rekomenda atu hala’o teste klean liu tan.



11. Bainhira hetan esepsaun ruma, tenki fó hatene bá ajénsia relevante iha Relatótiu Esepsaun Inspesaun Fízika. Ajénsia mak sei responsabiliza atu kompleta dokumentasaun nesesáriu hodi aktualiza esepsaun sira ne’e (ez. Formuláriu Rejsitu Patrimóniu bá patrimóniu sira ne’ebé la rejistu, Formuláriu Transfere Patrimóniu bá patrimóniu sira ho Uzuáriu foun, ka Relatóriu kona-ba Patrimóniu ne’ebé Estraga/Lakon). DNJPE sei halo lista ida kona-ba esepsaun hothotu no sei responsabiliza hodi halo monitor bá submisaun dokumentu sira ne’ebé mak presiza.



12. Bainhira seidauk tau kódigu barra ida bá iha patrimóniu ruma, mak ajénsia tenki emite kódigu barra foun ida bá patrimóniu ne’e. Bainhira patrimóniu ida lakon tiha ninia kógidu barra, mak Departamentu Jestaun Patrimóniu (DNJPE) sei emite Kódigu Barra hodi substitui (númeru tenki hanesan no hakerek ho liman).



KAPÍTULU IV

Jestaun Operasaun & Manutensaun Kareta sira nian



A. Jestaun Kareta sira nian



Ne’e sai hanesan elementu importante ida Jestaun Patrimóniu nian tanba kustu funsionamentu frota kareta sira governu nian sei sai signifikativu. Tanba ne’e, tenki determina sistema adisional sira hodi kontrola no monitor sistema bá kareta nia jestaun operasaun no manutensaun. Bá propózitu manual ida ne’e nian, implementasaun rekizitu operasional no manutensaun mak hanesan: presiza iha mekanismu no sistema jestaun nian hodi bele inkorpora manutensaun no operasaun kareta sira nian ho efisiénsia, seguru no ekonómiku.

B. Operasaun Kareta sira nian

1. Tiket Viajem (Trip Ticket) sai hanesan instrumentu importante ida atu rejista ho lolós no responsável viajem /jornada hothotu kareta sira governu nian. Rejistu Tiket Viajem iha informasaun sira tuirmai ne’e:



a. Data halo viajem nian



b. Naran kondutor nian



c. Fatin hahú viajem no fatin atu bá



d. Objektivu viajem ne’e nian



e. Kombustível ne’ebé tau ba kareta (inklui No. Kupon Kombustível nian)



2. Kondutor kareta nian mak sei responsabiliza hodi prenxe Tiket Viajem no tenki assina iha fim jornada / viajem ida-idak nian. Bá Kareta Operasional sira Kustodiante mak mos responsabiliza hodi monitor preximentu Tiket Viajem nian. Informasaun ne’ebé mak halibur iha Tiket Viajem sei uzadu atu monitor efisénsia no seguransa funsionamentu kareta nian. Atensaun: Tiket viajem tenke prenxe ho liman (hakerek ho liman). Tiket Viajem sai konsideradu nu’udar prosedimentu atu kontrola emisaun kupon kombustível bá Kareta sira Estadu nian.



C. Faixa normal komsumu kombustívél bá kategoria oioin kareta sira nian mak hatudu iha lista iha kraik:



a. Baibain, konsumu kombustível nian sei anotadu iha manual kareta nian. Bainhita konsumu kombustível ás liu duke normal ne’e tanba faktor lubuk ida, no tenki investigadu kedas.



b. Kauza konsumu kombustível ás liu duke normal mak hanesan:



· Problema ho motor kareta nian;



· Furtu / naok kombutível nian;



· Erru iha elaborasaun relatóriu.



D. Manutensaun Kareta nian



Kareta hohotu ne’ebé mak Pertense bá Estadu tenki hala’o “manutensaun preventiva” envesde “manutensaun responsiva”. Manutensaun Preventiva (MP) mak hanesan manutensaun kareta nian tuir programa ne’ebé definidu tiha ona atu prevene avaria no atu hanaruk vida / moris operasional kareta ne’e nian. Manutensaun Responsiva (MR) mak atu hatán bá probelam ruma ne’ebé mak akontese ho kareta – ida ne’e, baibain rezulta iha kustu manutensaun ne’ebé ás no habadak vida operasional kareta sira nian.



Programa manutensaun preventiva ne’ebé rekomendadu mak inkluídu iha Aneksu 21, no presiza halo vistoria mekánika iha kada 5000 km. Iha nível Vistoria Mekánika oin tolu (A, B & C) ho vistoria mekánika ida abranjente liu mak iha kada 20,000km. Hanesan ezemplu, kareta foun ida sei hala’o vistoria mekánika konforme programa ida tuirmai ne’e:



Tabela vistoria mekánika Manutensaun Preventiva nian no ninia Leitura Kilometrajen nian



Implementasaun programa manutensaun preventiva bele hala’o tantu ho leitura kilometrajen akumulada no ho ninia data prazu atu ramata nian. Kareta sira ne’ebé mak uzadu iha sidade tenki hala’o manutensaun fulan nen-nen, no kareta sira ne’ebé halo viajem beibeik bá distritu sira, mak rekomenda atu halo MP fulan toltolu, ka bainhira presiza tuir ninia kondisaun aktual. Tenki uza mekániku kompetente no kualifikadu ida atu hala’o manutensaun preventiva. Rekomenda mos atu emite lisitasaun no kontratu ida ba manutensaun frota em jeral nian duke halo lisitasaun bá servisu mekániku ketak-ketak.



E. Markasaun Kareta sira ne’ebé mak Pertense bá Estadu



Kareta hothotu Estadu nian presiza tau markasaun permanente ho liafun “Kareta Estadu” hafoin hala’o ninia rejistu. Ida ne’e atu asegura katak Kareta sira Estadu ninian vízivel momós bá públiku iha momentu hothotu, no atu hamenus risku sala uza kareta sira ne’ebé mak la markadu.



1. Kategoria kareta sira ne’ebé tuir mai la presiza atu tau marka:



a. Kareta sira Polísia nian (bainhira markadu momós nu’udar Kareta Polísia ida)



b. Kareta Militar sira (bainhira markadu momós nu’udar Kareta Militar ida)



c. Kareta Emerjénsia sira seluk (Ambulánsia, Bombeiru, sst) (bainhira markadu ho momós nu’udar Kareta Emerjénsia ida)



2. Ofisiál Estadu sira tuirmai ne’e la presiza tau markasaun iha sira nia kareta.



a. Prezidente Repúblika



b. Membru sira Parlamentu nian



c. Membru sira Governu nian



d. Prezidente Tribunal Rekursu nian

e. Komisáriu sira Instituisaun Públika Autónoma nian



3. Kareta sira ne’ebé mak Funsionáriu Públiku sira uza iha instituisaun sira iha leten, tenki marka ho ‘Kareta Estadu”. Nune’e mos bele providensia logo Ministériu nian bá propózitu identifikasaun nian.



4. LM/EI iha autorizasaun atu tau sira nian “LOGO” bá propózitu identifikasaun nian. Logo ne’e bele tau iha kapó kareta nian.



F. Manutensaun Patrimóniu sira seluk nian



Portantu, patrimóniu sira seluk mos presiza manutensaun preventiva beibeik atu hanaruk sira nia moris no hamenus kustu reparasaun / hadia nian, ne’ebé inklui:



a. Motor sira (muda “óliu iha kada 500km, revistu mekániku kada 2500km)



b. Jerador sira (haree manual fábrika nian) ka muda óliu kada 250 oras operasaun & revistu mekániku jeral kada 2500 oras operasaun).



c. Ar Kondisionadu (jeralmente kada fulan 3)



d. Fotokopiador (haree manual fábrika nian)



e. Ro-ahi sira (haree manual fábrika nian)



f. Ekipamentu boot sira, Kamioneta no unidade motorizadu sira seluk (hare manual fábrika nian)



Programa manutensaun preventiva bá patrimóniu sira iha leten sai responsabilidade uzuáriu ida-idak nian. Programa ne’e tenki hala’o iha konformidade ho rekomendasaun sira fábrika nian.



KAPITULU V

Alienasaun Patrimoniu nian



A. Deklarasaun Patrimoniu Esedente sira nian



Alienasaun patrimoniu hotu hotu nian sei administradu sentralmente iha DNJPE – Ajensia sira Governo nian laiha autorizasaun atu aliena diretamente patrimoniu sira. Bainhira patrimoniu ruma pronto ona atu halo alienasaun, mak Ajensia relevante tenki prenze Formulariu Alienasaun Patrimoniu ne’ebe tenki aprovadu hosi Ministru Ajensia ne’e nian. Uusariu petrimoniu ne’e nian ho Director Administrasaun tenki mos assina hodi rekonnese alienasaun ne’e no Departamentu Alienasaun Patrimoniu iha DNJPE mos tenkiassina atu rekoñese katak simu duni ona patrimóniu ne’e. Patrimóniu Substituisaun só bele adkiri liu hosi prosesu orsamentu anual normal ajénsia nian.



1. Departamentu Aliensaun Patrimóniu iha DNJPE sei hala’o Avaliasaun bá Alienasaun sasan ida-idak nian, hodi haree pontu sira tuirmai ne’e:



a. Valor depresiadu (lakon valor) patrimóniu nian



b. Valor Merkadu Potensial patrimóniu nian bainhira fan



c. Estadu fíziku patrimóniu ne’e nian



d. Kustu reparasaun atu funsiona operasionalmente fila fali



e. Idade patrimóniu ne’e nian



f. Total kilómetru jornada nian (bá kareta sira)



Bazeadu iha buat sira iha leten, Departamentu Alienasaun Patrimóniu sei hili opasaun ida hosi Formuláriu Alienasaun Patrimóniu:



a. Alienasaun tenki aprovadu hosi Komisaun Leilaun.



b. Patrimóniu sira tenki fó fila fali bá operasaun iha ajénsia relevante.

c. Tenki re-aloka patrimóniu bá ajénsia seluk, bainhira patrimóniu ne’e laiha tan ona utiliidade iha Ministériu ne’e.



Bainhira rekomendasaun mak atu aliena patrimóniu ida, mak sei tau valor estimadu ida bá patrimóniu ida-idak.

Valor ne’e normalmente sei bazeadu iha valor depresiadu ho ajustamentu kualkér faktor signifikante nian.



B. Autorizasaun Alienasaun nian (Artigu 7 Dekretu Lei No. 32/2011)



1. Diresaun Jestaun Patrimóniu mak responsabiliza hodi halo promosaun bá avaliasaun patrimóniu sira nian, no Komisaun Leilaun mak responsabiliza bá autorizasaun no definisaun métodu sira alienasaun nian.



2. Ministru Finansas mak sei aprova lista patrimóniu nian bá alienasaun.



3. Primeiru Ministru tenki konfirma autorizasaun bá métodu internu sira bá alienasaun patrimóniu nian.



Konfirmasaun ne’e sei bazeadu iha opiniaun téknika hosi Diresaun Jestaun Patrimóniu nian.



4. Sei halo alienasaun bá patrimóniu sira bainhira sira la suporta tan ona hoefisiénsia operasaun sira governu nian. Desizaun atu halo alienasaun bá patrimóniu bele bazeia iha razaun sira ida tuirmai ne’e:



a. reparasaun ekonómiku ás liu ... anutasaun asterisko tolu nian hare’e kontinuasaun iha pajina 30



b. Sei laiha utilidade iha futuru



c. Obsoletu ka inefisiénsia operasional



d. La seguru atu patrimóniu ne’e hala’o operasaun



Prosesu alienasaun patrimóniu tenki administradu ho kuidadu atu garante katak governu simu rendimentu

másimu no asegura transparénsia.



Patrimóniu ida sei konsideradu reparasaun ekonómiku ás liu bainhira kustu antesipadu manutensaun nian iha futuru ás liu benifísiu antesipadu ne’ebé mak hein hosi utilizasaun patrimóniu ne’e nian. Kustu manutensaun patrimóniu ida nian liu 50% hosi folin kompra orijinal.



5. Patrimóniu Móvel sira ne’ebé uzadu bá operasaun Timor-Leste nian fora hosi nasaun ne’e, mak hanesan: Gabinete Embaixada no Konsuladu sira tenki tuir prosedimentu, regra no regulamentu sira ne’ebé mak estipuladu iha diploma ministerial kona-ba patrimóniu móvel estadu nian. Lista patrimóniu móvel nian bá alienasaun tenki preparadu no aprovadu hodi Ministru Finansas antes implementasaun alienasaun patrimóniu sira nian. Komisaun mak deside kona-ba métodu adekuadu alienasaun patrimóniu nian bá patrimóniu móvel sira ne’ebé uzadu fora hosi nasaun, iha ne’ebé DNJPE bele delega ninia implementasaun.



C. Komisaun Alienasaun nian (Artigu 14 Dekretu Lei No.32/2011)



1. Komisaun Leilaun sei kompostu hosi prezidente no Vise Prezidente ida no membru tolu ne’ebé sei nomeadu liu hosi ordem konjunta Ministru Finansas (MF) no Mintru Infra-estrutura nian. Membru sira ne’e sei mai hosi Diresaun no Ministériu sira tuirmai ne’e:





2. Kompeténsia Komisaun Alienasaun nian

a. Komisaun mak sei responsável hodi fó autorizasaun bá alienasaun no define métodu alienasaun adekuadu bá patrimóniu sira ne’ebé atu halo alienasaun.

b. Lidera Leilaun Públika (Abertura Lisitasaun nian) no aprova métodu sira presu negosiadu nian, bainhira aplikável.



c. Komisaun tenki aprova formuláriu sira bá lisitasaun interna no mekanismu sira bá alienasaun ne’ebé mak iha konkordánsia ho dekretu lei no. 32/2011.



D. Métodu sira Alienasaun nian (Artigu 8 Dekretu Lei No. 32/2011)



1. Presu Negosiadu tenki aplika esepsionalmente iha alienasaun patrimóniu sira ne’ebé mak hala’o negosiasaun direta ho ema espesífiku hafoin provizaun avaliasaun substansiadu patrimóniu ruma nian hosi Diresaun bá Jestaun Patrimóniu nian, mak hanesan: identifikasaun parte interessada sira nian, natureza patrimóniu ne’ebé laiha possibilidade atu aliena ho forma métodu kualkér ida, métodu alienasaun ne’ebé mak bele aplika maibe sei la prodúz presu diak. Komisaun Leilaun mak responsável bú autorizasaun métodu sira presu negosiadu nian.



ATENSAUN: PRESU NEGOSIADU sai hanesan opsaun final hafoin avaliasaum no kumpre kondisaun hothotu ne’ebé mak temi ona iha leten. Implementasaun métodu alienasaun ida ne’e nian tenki konfirmadu hosi Primeiru Ministru.



2. Alienasaun Patrimóniu liu hosi Doasaun



Métodu Alienasaun liu hosi Doasaun bele prodúz rezultadu diak bá governu. Bainhira no karik sasan sira

ne’e ho valor kiik, maibe bele iha valor boot bá grupu balu (ez. Komputador obsoletu sira bele útil bá

formasaun komputador nian).



Bele halo doasaun patrimóniu bá instituisaun sira tuirmai ne’e:



a. NGO Nasional sira ne’ebé rejistadu ho NGO Forum (FONGTIL) ka Ministériu Finansas



b. Instituisaun Edukasaun Naun Governamental sira



c. Organizasaun Relijiozu sira



d. Fundasaun sira ne’ebé mak servisu bá kauza sosial sira (ez. Orfanatu sira)



Bainhira Métodu Doasaun ida ne’e mak selesionadu no aprovadu hosi Komisaun Leilaun nian, mak Departamentu Alienasaun Patrimóniu sei elabora MOU ida hodi konfirma termu sira doasaun nian. MOU ne’e tenki assinadu hosi Diretór Diresaun Jestaun Patrimóniu nian, no reprezentante ida hosi organizasaun benefísiária antes entrega no transfere sasan sira ne’e.



3. Patrimóniu Móvel Sukata sira



a. Patrimóniu Móvels sira só bele sai sukata bainhira sira nia rekuperasaun determina katak la prátiku.



b. Lista patrimóniu ne’ebé mak atu bá sukata sei elaboradu hosi Diresaun Jestaun Patrimóniu, aprovadu hosi Ministru Finansas. Ne’e responsabilidade Komisaun Leilaun nian atu deside kona-ba métodu sukata ne’ebé aplikável.



c. Diresaun Jestaun Patrimóniu mak sei responsabiliza hodi hatama bá sukata patrimóniu alienadu hothotu

iha konkordánsia ho prosedimentu sira ne’ebé rekomendadu hosi Komisaun Leilaun nian.



d. Tenki halo rejistu ida kona-ba patrimóniu sukata hothotu.



E. Leilaun Públika (Artigu 9 Dekretu Lei No. 32/2011)



1. Leilaun Públiku ida sei lidera hosi Komisaun Leilaun nian.



2. Avizu Venda iha Leilaun Públiku sei publikadu liu hosi média ho kobertura iha Territóriu Nasional tomak, no tenki inklui informasaun sira tuirmai ne’e:



a. Fatin, data no oras ne’ebé atu realiza leilaun ne’e;



b. Deskrisaun no valor báziku patrimóniu ida-idak ne’ebé mak atu fan;



c. Kondisaun sira pagamentu nian.

3. Lisitante vensedor sira sei simu avizu pagamentu nian ida, hodi hatudu patrimóniu ne’ebé mak sira manan no montante atu selu. Bainhira lisitante ida ho oferta ás liu falla atu selu patrimóniu ne’ebé mak fó bá nia durante prazu estabelesidu, mak lisitante ida ne’ebé halo ofesta ás iha segundu lugar sei hetan oportunidade atu sosa patrimóniu ne’e. Bainhira nia mos la selu montante devidu, mak oportunidade atu sosa ne’e sei passa bá terseiru lisitante ho oferta ás. Atensaun: Montante oferesidu tenki korresponde ho presu rezervadu no faktor signifikante sira seluk.



4. Patrimómiu alienadu sira sei liberadu hafoin halo pagamentu iha konta leilaun nian iha BPA iha prazu loron lima nia laran, ho tan estensaun loron 3 bainhira presiza.



F. Lisitasaun Públika (Artigu 10 Dekretu Lei No. 32/2011)



1. Venda patrimóniu móvel sira nian liu hosi lisitasun públika konsiste iha submisaun oferta hosi lisitante iha envelope taka metin.



2. Avizu kona-ba Lisitasaun Públika sei publikadu liu hosi media ho kobertura iha Territóriu Nasional tomak.



3. Lisitasaun Públika sei lidera hosi Diresaun Jestaun Patrimóniu nian.



4. Avizu kona-ba Lisitasaun Públika sei inklui liu-liu informasun sira tuirmai ne’e:



a) Deskrisaun patrimóniu sira ne’ebé mak atu fan;



b) Valor baze lisitasaun nian, bainhira aplikável ;



c) Kondisaun sira pagamentu nian no prazu bá lisitante vensedor atu halo pagamentu;



d) Fatin, data no oras atu halo submisaun oferta sira nian;



e) Loron no oras ne’ebé mak patrimóniu sira ne’e sei disponível bá vizita:



f) Fatin, data no oras ne’ebé mak atu loke oferta sira ne’e;



5. Lisitante tenki submete oferta sira ne’e iha envelope ida taka metin, enderesadu bá Diretór Diresaun Jestaun Patrimóniu nian no entrega iha fatin dezignadu to’o oras ne’ebé mak atu realiza.



6. Diresaun Jestaun Patrimóniu sei emite no entrega nota ida katak simu tiha ona oferta (BRN) hodi identifika lisitante, no hatudu loron no oras ne’ebé mak Diresaun ne’e simu oferta ne’e. (Formuláriu BRN Aneksu 33)



7. Patrimóniu ne’e sei fan bá lisitante ne’ebé ható oferta ás liu. Bainhira iha impate, mak sei repete prosesu lisitasaun, entre lisitante rua deit.



8. Asaun abertura oferta sira nian sei públiku. Oferta sira sei kontinua iha envelope taka metin, no rai iha responsabilidade Diretór Diresaun Jestaun Patrimóniu nian, to’o data no oras estabelesidu atu loke, tuir Avizu Lisitasaun Públika nian.



9. Sei loke oferta ida-idak. Hafoin loke envelope, sei fó sai iha lian makás naran lisitante nian no montante ne’ebé mak oferese.



10. Akta abertura lisitasaun nian tenki elabora hosi Diresaun Jestaun Patrimóniu.



G. Lisitasaun Interna (Artigu 11 Dekretu Lei No. 32/2011)



1. Iha maneira rua lisitasaun interna nian ne’ebé mak limitadu bá Ajente no Funsionáriu sira Estadu

nian, mak hanesan:



a. Lisitasaun interna limitadu bá órgaun administrasaun públika ne’ebé mak patrimóniu sira ne’e pertense bá;



b. Lisitasaun interna limitadu bá órgaun administrasaun públika iha jeral hosi LM/IE hothotu.



2. Komisaun Leilaun mak sei responsabiliza bá selesaun no aprovasaun formuláriu bá lisitasaun interna.



3. Diresaun Jestaun Patrimóniu mak sei responsabiliza bá implementasaun formuláriu aprovadu sira métodu alienasaun nian bá lisitasaun interna.

H. Prosesu Lisitasaun:



Atu fó oportunidade bá sidadaun hothotu hodi partisipa iha Lisitasaun ida, tenki publika avizu iha Média Nasional (Televizaun, Jornal ka Rádiu) durante pelumenus loron 14 ho possivel estensaun loron 5, karik nesesáriu.



Lisitasaun tenki loke bá submisaun durante loron útil 5. Tenki fahe Kondisaun Jeral Lisitasaun Públiku nian bá ema hothotu ne’ebé mak tama iha fatin Lisitasaun. Atu submete oferta mak tenki uluk prenxe Formuláriu Submisaun Oferta. Atu garante katak oferta hothotu ne’ebé mak submetidu ne’e jenuínu duni, mak lisitante sira tenki selu uluk 10% hosi valor oferta nian iha banku dezignadu hosi Departamentu Tezouru. Maibe, 10% ne’e sei fó fila fali bá Lisitante sira ne’ebé mak manán ka bá sira ne’ebé mak lakon hafoin fó sai rezultadu avaliasaun oferta sira nian. Atensaun: Lisitante sira tenki foti 10% depózitu ne’e durante períodu loron útil 30 ne’ebé permitidu, konta hosi publikasaun data previstu bá liberasaun depózitu 10% nian. Depózitu 10% ne’ebé mak restu hafoin nia prazu ramata sei konfiskadu no transferidu bá konta leilaun nian iha BPA. Lisitante Vensedor ne’ebé mak dada-an no desidi la foti sasan ne’ebé mak sira manan, mak sei redúz 50% hosi ninia depóziti 10% nian.



Bainhira la aprezenta prova pagamentu ne’e nian mak sei la aseita oferta. Formuláriu Submisaun tenki pre-numeradu no pre-imprimidu, atu depózitu sira bele fasilmente auditadu. Oferta sira tenki submete iha envelope taka metin, hatama bá iha Kaixa Lisitasaun ne’ebé taka metin ho xave, lokalizadu iha fatin fan patrimóniu nian. Tenki halo rejistu oferta sira ne’ebé mak tama, no kada Oferta sei tau Númeru Kontrolu ida (hakerek iha envelope nia lolon liur). Diretór DNJPE mak sei rai xave sira Kaixa Lisitasaun nian iha fatin seguru toó abertura ofisial hosi Komisaun Lisitasaun nian.



I. Abertura Lisitasaun nian:



Komisaun Lisitasaun tenki forma ho pelumenus membru nain lima; presiza mos membru ida hosi Komisaun Leilaun atu partisipa iha Komisaun ida ne’e. Membru sira seluk bele forma hosi Funsionáriu Públiku sira hosi Ajénsia Governu oioin. Abertura lisitasaun tenki dokumentadu iha Akta Abertura Lisitasaun no iha Rezumu Lisitasaun. Akta Abertura Lisitasaun nian ezije Membru Komisaun Lisitasaun ida-idak atu sertifika sira ka sira nian membru família rasik sira (Aman, Inan, Maun, Alin, Primu, Tia, Tiu) la submete oferta no laiha interesse pessoal iha Lisitasaun ne’e. Venda / Fan ne’e sei fó bá oferta ida ne’ebé diak liu bá sasan ida-idak, hodi assume katak oferta ne’e ás liu rezerva ne’ebé aprovadu hosi Komisaun Leilaun no ida ne’e iha interesse governu nian. Bainhira oferta ida rejeitadu tanba la’os iha interesse governu nian, mak razaun bá ne’e tenki hakerek ho klaru iha akta. Bainhira iha montante oferta ne’ebé hanesan, venda / fan ne’e sei fó bá lisitante ida ne’ebé ható oferta ás uluk. Lisitante vitoriozu ida-idak sei kontaktadu liu hosi Telefone atu bá foti Nota Prémiu Venda nian no Avisu Pagamentu. Atu garante padraun ás transparénsia nian halo tuir duni iha prosesu atribuisaun venda nian, mak presu venda / fan no lisitante sasan ida-idak nian tenki publika liu hosi Média Nasional durante pelumenus loron tolu.



J. Pagamentu:



Pagamentu bá Patrimóniu Móvel Estadu nian hothotu ne’ebé mak alienadu tenki depozitadu iha konta leilaun nian iha Banku Autoridade no Pagamentu (BPA), no sei hetan resibu ida ne’ebé sei aprezenta bá iha Departamentu Alienasaun Patrimóniu iha (DNJPE) nu’udar konfirmasaun pagamentu kompletu nian.



K. Falla atu selu iha prazu akordadu nia laran:



Bainhira lisitante ida ho oferta ás liu falla atu selu patrimóniu ne’e iha prazu determinadu ia laran, mak Komisaun Lisitasaun tenki reune, no venda ne’e sei oferese fali bá lisitante ida ho oferta ás segundu (hodi assume katak oferta ne’e ás liu presu rezerva nian). Tenki halo akta reuniaun ne’e nian, tenki emite Nota kona-ba Rezultadu Lisitasaun nian liu hosi Média Nasional durante loron tolu. Prosesu ida iha leten ne’e tenki repete to’o fan sasan sira ne’e hotu, ka laiha tan ona oferta ás liu presu rezerva nian.



L. Patrimóniu Móvel sira ne’ebé Sujeita bá Rejistu (Artigu 13 Dekretu Lei No. 32/2011 hosi 27 Jullu)

Kualkér patrimóniu móvel ne’ebé adkiridu hosi Estadu, iha kualkér prosesidmentu ne’ebé previstu iha dokumentu ida ne’e, tenki devidamente rejistadu iha komprador nia naran. Diresaun Jestaun Patrimóniu mak responsabiliza hodi garante kumprimentu artigu ida ne’e nian.



M. Vida / Moris Útil Patrimóniu nian

Moris útil patrimóniu ida nian mak períodu uzu ne’ebé mak hein hosi patrimóniu ne’e. Bainhira uza patrimóniu sira liu sira nia moris útil sei la ekonómiku ka efiseinte tanba kustu manutensaun patrimóniu tuan sira nian sei ás liu benefísiu ne’ebé mak hetan hosi patrimóniu sira ne’e. Seksaun ida ne’e defini Moris útil ne’ebé mak rekomenda bá sub-kategoria patrimóniu sira ida-idak nian.





P. Kálkulu Taxa Depresiasaun sira nian



Depresiasaun rekoñese diminuisaun iha valor patrimóniu ida nian durante ninia vida útil. Patrimóniu ida nia valor depresiadu sai hanesan informasaun importante ida bainhira halo desizaun atu hadia ka aliena patrimóniu ne’e no ninia valor tenki rejistu iha Rejistu Patrimóniu nian.



Métodu depresiasaun ne’ebé uzadu iha patrimóniu hothotu mak metódu liña rekta – signifika katak patrimóniu sei depresiadu liu-liu durante ninia siklu moris.



Taxa depresiasaun patrimóniu ida nian sei kalkuladu hanesan tuirmai ne’e:



Taxa depresiasaun = 1 / moris útil



Ez. Komputador ida iha moris útil tinan 4



Depresiasaun = 1/4 = 0.25 or 25% kada tinan.



Patrimóniu ida nia valor depresiadu sei kalkuladu hanesan tuirmai ne’e:



Valor depresiadu = Kustu Orijinal - (total tinan iha servisu x taxa depresiasaun) *Kustu Original)



Ez. Komputador ida kusta osan $2,000 hala’o servisu durante tinan rua



Valor depresiadu = $2,000 – ((2 x 0...25)*2000) = $1000



Valor Rezidual:



Tanba tenki fan patrimóniu balu enkuantu sira sei iha folin, mak presu fan / venda nian ne’ebé mak espera ka Valor Rezidual tenki tau iha konsiderasaun bainhira kalkula taxa depresiasaun.



Iha kazu ida ne’e, Taxa Depresiasaun sei kalkuladu hanesan tuirmai ne’e:



Taxa Depresiasaun = (1 – valor rezidual %) /Vida útil



Ez. Kareta ida iha ninia moris útil tinan 6, no espera atu fan iha final ninia Moris útil ho folin 20% hosi Kustu Orijinal.



Taxa Depresiasaun = (1 - 0.20)/6 = 0.1333 or 13.33% kada tinan



Favor ida iha atensaun katak, taxa sira ne’e uzadu ho finalidade atu halo deit estimasaun, no sempre presiza tau grau julgamentu uitoan bainhira halo avaliasaun bá valor patrimóniu sira nian. Sirkunstántia individual no kondisaun patrimóniu sira nian sei beibeik varia no ida ne’e sei fó impaktu iha valor real.



Q. Aktualiza dadaun Rejistu no manutensaun Rejistu Alienasaun nian

Rejistu patrimóniu tenki aktualizadu ho Formuláriu Alienasaun Parimóniu iha loron 7 nia laran. Rejistu kona-ba patrimóniu alienadu sira tenki mantein durante pelumenus tinan 7 hafoin ninia alienasaun. Papelada hothotu kona-ba venda patrimóniu ida nian tenki arkiva iha arkivu Patrimóniu Surat Tahan nian.