REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE
REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE
Diploma Ministerial
15/2012
APROVA MANUAL BA JESTAUN NO ALIENASAUN PATRIMÓNIU MÓVEL ESTADU NIAN
Dekretu Lei n.º 23/2011, 27 Jullu aprova ona Jestaun no Alienasaun Patrimóniu Móvel Estadu nian no iha kontekstu nee presiza teb-tebes atu kria manual ida hodi define prosesu no prosedimentu ba Jestaun no Alienasaun patrimóniu móvel Estadu nia hosi entidade hotu-hotu Administrasaun Estadu iha Timor-Leste.
Ho aplikasaun prosesu no prosedimentu husi manual nee sai hanesan guia ba funsionariu sira neebé responsavél ba patrimóniu móvel estadu nia bele halao sira-nia funsaun no liu-hosi prosedimentu nee bele tulun implementa program desentralizasaun kona-bá Patrimóniu no Inventóriu nomós atu hamenus risku ba lakon ka sala utiliza Patrimóniu Estadu nian.
Nunee, kbiit tomak Governu liu-hosi Ministério das Finanças atu asegura patrimóniu estadu, atu jere ho forma neebé transparente no ba ema hotu-hotu nia diak:
Governu, liu-hosi Ministério das Finanças, hetan kbiit atu halo-tuir previstu iha Dekretu-Lei n.º 23/2011, de 27 de jullu, publika diploma tuir-mai:
1- aprova ona Manual ba Jestaun no Alienasaun Patrimóniu Móvel Estadu nian, iha anéxu husi diploma nee no hola parte integrante.
2- Diploma nee tama iha vigor iha loron tuir-mai hafoin ninia pulikasaun.
Ministério das Finanças, 24 Abril de 2012.
Ministra das Finanças
Emília Pires
KAPÍTULU I
Ámbitu Manual nian bá Jestaun noAlienasaun Patrimóniu Móvel Estadu nian
A. Introdusaun
Prosesu no prosedimentu sira neebé definidu iha manual ida nee tenki aplika bá jestaun Patrimóniu Móvel Estadu no Inventáriu nian hosi entidade hotu-hotu Administrasaun Estadu Timor-Leste nian, ho esepsaun hosi entidade sira neebé mak hetan autonomia bá jestaun patrimóniu no inventáriu tuir Dekretu Lei No. 32/2011 ho data 27 Jullu 2011. Dekretu Lei nee esklui patrimóniu sira neebé inkluidu iha Saúde Finanseira Estadu nian, Patrimóniu Kultural sira, Dokumentu no Arkivu sira neebé mak sai parte nuudar surat-tahan sira Estadu nian no Patrimóniu Móvel no Kareta sira no natureza Militar neebé mak aloka bá forsa armada, neebé mak administradu no kontroladu hosi autoridade ida-idak, mak hanesan:
Manual ida nee bele aktualiza tuir nesesidade, maibe tenki pelumenus tenki halo revizaun tinan-tinan. Revizaun tuirmai tenki halo antes fulan Dezembru 2013.
B. Objektivu sira
Manual ida nee sai nuudar referénsia bá funsionáriu sira neebé responsável bá implementasaun sira nia funsaun sira nian iha Servisu ka Ajénsia sira Estadu nian. (Liafuan Servisu ka Ajénsia sira Estadu nian neebé uzadu iha manual ida nee refere bá kaulkér entidade governu nian)
Nia bele uzadu nuudar instrumentu formasaun nian ida bá funsionáriu sira hosi Diresaun Nasional Jestaun Patrimóniu nian (DNJP) no ajénsia sira seluk governu nian. Nia bele mos serve nuudar guia iha prosesu implementasaun programa desentralizasun nian kona-ba Jestaun Patrimóniu no Inventáriu, no atu hamenus risku lakon ka sala uza Patrimóniu ka Inventáriu Estadu nian. .
C. Baze Legal:
1. Dekretu Lei No. 32/2011 Estabelese prinsípiu jerál bá Jestaun & Alienasaun Patrimóniu Móverl Estadu nian, no legaliza regulamentu no ninia mekanismu jestaun sira nian.
2. Dekretu Lei No. 8/2003 Regula Uzu no Atribuisaun Kareta sira Estadu nian no bá propózitu manual ida nee nian mak refere bá Operasaun, Manutensaun, Reparasaun Kareta sira nian no regula konsumu kombustível nian.
3. Dekretu Lei No. 13/2009, 25 Fevereiro kona-ba Organika do Ministeriu das Finansas, Artigu 14 define funsaun Diresaun Nasional bá Jestaun Patrimóniu nian iha tuir-mai Knar DNJPE nian nee.
D. Knar DNJPE nian
1. Halo supervizaun bá prosesu implementasaun Jestaun no Alienasaun Patrimóniu Móvel Estadu nin iha Liña Ministerial no Instituisaun sira Estadu nian (LM/IE).
2. Superviziona prosedimentu sira neebé nesesáriu bá venda (fan) no transferénsia Patrimóniu Móvel sira Estadu iha konkordánsia ho polítika no orientasaun sira lei nain.
3. Kualkér knar ka responsabilidade seluk relasionadu ho Patrimóniu Móvel Estadu nian tenki iha konkordánsia ho lei.
E. Implementasaun, Monitorizasaun no Halo Relatóriu
1. Liña Ministerial no Instituisaun sira Estadu nian mak sai responsável úniku bá implementasaun prosedimentu no prosesu sira neebé determinadu ona iha manual ida nee.
2. DNJPE mak sei responsabiliza bá formasaun Liña Ministerial (LM) no Instituisaun sira Estadu (IE) nian iha implementasaun manual ida nee nian, inklui fó assieténsia téknika neebé LM/IE husu, atu bele rezolve difikuldade sira hasoru iha prosesu implementasaun manual ida nee nian. Bainhira DNJPE haree insidente ruma ka la uza patrimóniu ka inventáriu iha konkordánsia ho Manual ida nee, mak sei konsidera asaun sira tuirmai nee:
a. Sei emite karta ida bá ajénsia em kauza tanba violasaun neebé mak nia komete, no haruka kopia ida bá Diretór Administrasaun bá sira nia asaun responsiva.
b. Bainhira violasaun nee kontinua nafatin maski depois asaun hosi Diretór Administrasaun nian, mak DNJPE sei ható relatóriu bá Ministru Finansas neebé sei aprezenta kazu nee bá iha Konsellu Ministro Relatóriu hosi Liña Ministerial / Enstitusaun sira Estadu nian bá DNJPE
3. Relatóriu sira tuirmai nee tenki submete bá DNJPE fulan tol-tolu:
a. Rejistu Patrimóniu sira nian inklui patrimóniu hothotu neebé mak pertense ka kontratadu hosi Ajénsia nee.
b. Relatóriu Patrimóniu Trimestral Lista patrimóniu sira neebé rejistadu durante periodu nee.
c. Relatóriu Trimestral kona-ba Alienasaun Patrimóniu sira nian Relatóriu ida nee hatudu patrimóniu sira neebé mak transferidu / alienadu hosi rejistu.
d. Dokumentu apoiu nian bá patrimóniu adisional no alienadu tenki submete ho relatóriu trimestral (fulan tol-tolu).
4. Relatóriu hosi DNJPE
DNJPE sei konsolida relatóriu sira neebé mak simu hosi LM/IE oioin. Relatóriui sira neebé mak
konsolidadu ona sei submete bá Diretór Jeral Finansas Estadu (DJFE) / MF nian.
5. Relatóriu kona-ba Monitorizasaun Operasaun no Manutensaun Kareta sira nian
Relatóriu Monitorizasaun Operasaun Kareta kalkula efisiénsia kombustível kareta ida-idak nian, bazeia bá kílómetru sira neebé mak kareta nee lao no konsumu kombustível iha fulan ida. Relatóriu nee sei fornese total konsumu kombustível neebé lolós. Ofisial Lojístika ká ajénsia ida-idak mak sei responsabiliza bá preparasaun Relatóriu Monitorizasaun Operasaun (Aneksu 22) no Manutensaun (Aneksu 20) Kareta, no tenki aprezenta fulan tol-tolu bá Diresaun Nasional bá Jestaun Patrimóniu, ho mandatu atu investiga konsumu ás kombustível kareta sira nian iha Ajénsia hothotu Governu nian.
6. Relatóriu kona-ba Alienasaun Patrimóniu sira nian
a. Lista patrimóniu sira neebé mak atu elimina.
b. Rezultadu leilaun patrimóniu sira nian no avaliasaun téknika hodi aprezenta bá komisaun.
c. Sumáriu kona-bá ema sira neebé mak manán iha konkursu alienasaun patrimóniu hodi bele fó sai.
KAPÍTULU II
Inventáriu Patrimóniu sira nian
A. Inventáriu Patrimóniu Inventáriu mak lista material, suprimentu no ekipamentu sira neebé atu konsumidu ka atu fahe iha konkordánsia ho prosesu no prosedimentu isra neebé mak Governu determina. Ida nee reprezenta proporsaun boot ida hosi Despeza sira Governu nian, no tenki administra ho efisiénsia.
1. Akizisaun Bens Móvel sira nian sei regula liu hosi mekanismu sira despeza públika no prosedimentu aprovizionamentu públiku sira nian.
a. Servisu sira Estadu nian neebé mak atu adkire / sosa patrimóniu tenki kumpre prosedimentu normal, orientasaun no tenki iha konkordánsia ho dekretu lei no. 32/2011.
b. Xefe sira Servisu Estadu nian iha kompeténsia atu deside se aseita doasaun patrimóniu neebé tradisionalmente uzadu hanesan artigu pessoal. Patrimóniu sira nee sei konsideradu hanesan artigu atrativu, mak hanesan: mákina fotográfika, mákina vídeo nian no telefone ho valor kompra / sosa menus hosi osan $500 US, neebé tenki rejistadu iha rejistu patrimóniu. Patrimóniu neebé rejistadu ona tenki ható iha relatóriu bá Diresaun Jestaun Patrimóniu bá propózitu inventáriu nian.
c. Bainhira Servisu Estadu sira sosa ka simu doasaun patrimóniu móvel hothotu neebé konsideradu artigu ho valor kik (menus hosi $500 US); mak hanesan: kadeira no meza neebé tenki iha lista inventáriu ketak ida no tenki ható relatóriu bá Diresaun Kestaun Patrimóniu.
2. Simu Doasaun Patrimóniu
a. Bainhira Ajénsia sira Estadu nian simu patrimóniu liu hosi Doasaun, tenki halo prosesu rejistu no identifikasaun hanesan ho akizisaun patrimóniu sira seluk nian (inklui formuláriu rejistu, barra kódigu, sst). Memo Entendimetu Doasaun (MED/MOU) nian neebé mak simu hosi Ajénsia Doador tenki aneksa bá iha Fromuláriu Rejistu Patrimóniu hodi bele hatama bá iha fixa (arkivu).
b. Doasaun patrimóniu bá LM/IE hothotu tenki koordenadu no sentralmente simu hosi Ministériu Finansas iha ninia Diresaun Jestaun (DNJPE) bá identifikasaun, rejistu no alokasaun bá futuru benefisiáriu.
c. Atu assiste DNJPE iha identifikasaun patrimóniu doadu hothotu, sai nuudar ezijénsia ida katak,
Ajénsia Doador tenki haruka MED/MOU nia kópia ida diretamente bá DNJPE. DNJPE bele mos halao revizaun períodika doasaun sira nee nian ho ajénsia doador sira atu garante katak patrimóniu hothotu governu nian identifikadu hotu.
3. Koordenasaun Aprovizionamentu
Atu garante katak prosesu Simu & Inspesaun (S&I/S&I) lao ho diak, importante katak unidade S&I iha sistema komunikasaun efikaz ho unidade aprovizionamentu. Unidade aprovizionamentu tenki mantein rejistu ida bá Ordem de Kompra hothotu neebé mak emitidu no kompartilla ho unidade S&I, pelumenus semana ida dala ida. Rejistu ida nee tenki destingue entre bens no servisus. Nia inklui mos informasaun kona-ba data entrega, atu nunee unidade S&I bele dezenvolve planu servisu.
Folla Akompañamentu Simu (Resepsaun) no Inspesaun (Aneksu 1) akompaña Ordem de Kompra sira iha faze Alfándega no S&I, no tenki regularmante kompartilla ho Unidade Aprovizionamentu.
Antes S&I atu hahú, mak funsionáriu ida neebé halao S&I tenki uluk liu iha Ordem de Kompra (OK/PO) nia kópia ida neebé emitidu hosi Unidade Aprovizionamentu, tanba dokumentu nee mak sei fasilita prosesu atu lao bá oin. Bainhira Ordem de Kompara nee refere bá kontratu ka aneksu seluk, mak informasaun sira nee tenki fornese bá funsionáriu neebé atu halo S&I. OK/PO tenki iha detalle sira tuirmai nee:
a. Númeru Ordem de Kompra nian
b. Data Ordem de Kompra nian
c. Funsionáriu Aprovizionamentu neebé responsável
d. Sasan sira nia total / númeru
e. Detalle kona-ba unidade sira neebé mak uzadu iha Ordem de Kompra (OK/PO)
f.Informasaun detalladu kona-ba espesifikasaun sasan sira nian
g. Data entregue
h. Termu sira Entrega nian (CIF, FOB ka DDP)
Labele simu lai sasan sira nee anuanser ke Funsionáriu neebé halao S&I iha OK/PO no dokumentasaun apoiu ho detalle hothotu neebé mak presiza. Bainhira simu Ordem de Kompra ida ho espesifikasaun insufisiente, mak tenki kontaktu ho Funsionáriu Aprovizionamentu hodi hatene se bele fornese tan dokumentasaun atu suporta prosesu nee.
4. Despaxu Alfándega nain
Tuir Dekretu Lei No. 8/2008 Lei Impostu no Dever, Ajénsia sira Governu nian tenki selu impostu no taxa bá importasaun hothotu, independetemente se sasan sira nee doadu ka lae. Maioria importasaun tenki organiza atu nunee fornesedor mak sai responsável bá despaxu sasan sira nian iha alfándega no selu kualkér taxa aplikável; bele iha mos kazu neebé sasan enkomendadu sira presiza despaxu hosi Governu.
Ordem de Kompra no Invoice, Fornesedor sira nian tenki deklara ho klaru preparasaun bá Seguru no Enkragu Frete nian Liafuan / termu komum sira neebé mak uzadu:
DDP (Delivery & Duty Paid/ Entrega & Taxa neebé Selu) signifika katak merkadoria / sasan sira nee sei entrega diretamente bá iha fatin Ajénsia Governu nian. Despaxu Alfándega no taxa hothotu fornesedor mak sei organiza. Sei rekomenda atu uza DDP bá akizisaun patrimóniu hothotu governu nian, tanba maneira ida nee sei habadak prosesu no tranzasaun finanseiru.
CIF (Cost Insurance & Freight / Kustu Seguru no Frete nian) signifika katak presu neebé mak selu bá Fornesedor inklui frete no seguru bá sasan sira. Fornesedor mos bele hamosu risku halakon ka estraga sasan sira nee, nunee mos kustu adsional neebé sei akontese iha transferénsia sasan sira nian bá Kompradór (Governu Timor-Leste nian). Governu sei sai proprietáriu / nain bá sasan sira nee bainhira sasan sira too iha portu Dili nian (ka fatin seluk iha Timor-Leste neebé espesifikadu ona iha kontratu ho Fornesedor), no tenki organiza despaxu hosi alfándega.
FOB (Free On Board at Port of Shipment / Livre iha Bordu Portu Embarke nian) signifika katak Fornesedor entrega bainhira sasan sira liu ona korrimaun ro-ahi nian iha portu embarke neebé nomeadu. Governu mak sei responsabiliza bá despaxu sasan sira nian hsoi Alfándega iha portu Dili nian ka iha lurón kruzamentu fronteira nian.
Destinu FOB iha kazu ida nee Fornesedor entrega sasan sira despaxadu ona bá iha portu, liña navegasaun ka bá iha despaxante ruma neebé mak dezignadu hosi Governu iha fatin nomeadu ezemplu ida mak iha portu esportasaun nian (ez. Hamburgu iha Alemaña) ka iha portu transbordu nian ida (ez. Singapura, neebé Fornesedor iha Alemaña entrega bá ajente Governu nian iha Singapura). Governu mak sei responsabiliza bá buat hothotu hosi pontu ida nee bá oin, baibain liu hosi despaxante ida.
5. Prosesu Dezpaxu Alfándega nian
Despaxu Alfándega nian tenki jeridu hosi departamentu ida neebé realiza S&I (ez. bá aprovizionamentu desentralizadu, unidade lojístika ajénsia aprovizionamentu nian mak sei halao Despaxu Alfándega ho S&I, no ba aprovizionamentu sentralizadu, DIRPA mak sei halao despaxu alfándega no S&I) sasan sira nian.
Tenki hetan dokumentu sira tuirmai nee hosi Unidade Aprovizionamentu (karik bele, antes de sasan sira too iha Timor-Leste);
a. Bill of Lading / GuiaKarga nian (bá frete marítimu), ka Air-Way Bill / Guia Karga Aéreo nian (bá frete aéreo);
b. invoice / Faktura Orijinal sira hosi Fornesedor; no
c. Lista Empakotamentu
Ordem Entrega karregador nian (DO) tenki hetan hosi Ajente Navegasaun hafoin sasan sira too iha Timor-Leste. Bainhira sasan importadu sira mak hanesan kareta, mak sasan sira nee presiza inspesaun no surat aprovasaun ida hosi Departamentu Transportes Terrestres, Ekonomia no Dezenvolvimentu no Diresaun Alfándega nian. Bainhira sasan sira nee sai hanesan FOB ka Destinu FOB, mak Frete no Kustus Seguru nian tenki selu bá iha Ajente Navegasaun. Dokumentu sira tuirmai tenki submete bá Alfándega ho Formuláriu Deklarasaun Alfándega nian (FDA/CDF):
a. Bill of Lading / Guia Karga nian (bá frete marítimu), ka Air-Way Bill / Guia Karga Aéreo nian (bá frete aéreo);
b. Invoice / Faktura Orijinal sira hosi Fornesedor;
c. Lista Empakotamentu;
d. Ordem de Kompra;
e. Ordem liberasaun embarkasaun nian
FDA/CDF tenki assinadu hosi Diretór Administrasaun Ajénsia Governu nian neebé relevante ka hosi reprezentante ida Unidade Aprovizionamentu nian neebé emite Taxa PO, Impostu no Multa, neebé determinadu ona iha Dekretu Lei No. 8/2008 no tenki selu bá Alfándega. Taxa neebé selu nuudar indemnizasaun tenki selu bá Autoridade Portu nian bainhira sasan sira prende hela iha Portu liu loron 3 (tolu). Karik sei iha tan taxa alfandegária adisional hodi selu bainhira sasan sira iha hela Portu liu loron 30 (tolunulu).
Despaxante Alfándega nian sei simu Ordem Entrega (OE / PO) atu konfirma pagamentu taxa no impostu hothotu nian. OE/DO no FDA/CDF tenke prezente iha Portu ka Aeroportu bainhira halao liberasaun sasan sira nian.
6. Simu & Inspesaun (S&I) Simu no Inspesaun sai hanesan parte importante ida iha prosesu fornesimentu, no atu garante katak fornesedor sira adere bá sira nia obrigasaun kontratual sira relasionadu ho kuantidade, kualidade no prazu entrega. Prosesu no aktividade sira neebé hakerek iha kraik tenki aplika bá simu sasan hothotu hosi Ajénsia sira Governu nian, independentemente hosi sira nia valor.
Aktividade sira Simu & Inspesaun sei realizadu hosi Unidade Lojístika bainhira aprovizionamentu bá sasan sira neebé mak desentralizadu. Bainhira akizisaun sasan sira nian hosi Aprovizionamentu Sentrál iha Ministériu Finansas nian, mak Departamentu Simu & Inspesaun (DIRPA) mak sei halo S&I. Atu garante implementasaun efikáz S&I nian, sei dezigna separasaun knar adekuadu atu minimiza risku fraude, ez. funsionáriu neebé halao S&I labele mesma pessoa neebé reponzabiliza bá akizisaun sasan sira nian. S&I tenki realizadu iha Armazén ka fatin tau sasan (despensa) ajénsia neebé halo akizisaun nee nian.
7. Prosedimentu Pre-Inspesaun
Antes deskarrega naha hosi kareta, Funsionáriu neebé Responsável bá Simu no Inspesaun tenki halao uluk verifikasaun sira tuirmai nee:
a. Katak sasan sira akompañadu duni ho dokumentasaun entrega nian;
b. Katak ajénsia halo akizisaun nee mak desinatáriu korrektu;
c. Katak destinatáriu nee mak pontu entrega neebé korrektu;
d. Katak selu/seal (karik uza ruma) sira nee korresponde ho dokumentasaun entrega nian no tomak (intaktu) hela;
e. Haree sasan sira nee keta iha danu esternu ruma;
f. Haree sasan sira nee keta muda-an durante ninia transporte hodi nunee bele kauza danu ruma;
g. Haree sinal ruma keta sasan sira nee adulteradu karik (ez. Ema ruma keta loke tiha ona kaixa sira mak ikus taka fali);
h. Konta númeru kaixa no asegura katak korresponde ho dokumentasaun entrega.
Tenki anota defeitu ruma iha Resibu Entrega antes halao deskarregamentu.
8. Inspesun no Kontajen Sasan sira nian
Tuirmai sei loke kaixa ka mala sira, no tenki verifika sasan sira kontra lista empakotamentu Fornesedor nian no Ordem Kompra Governu nian no tenki verifika katak simu duni ona sasan sira neebé korrektu. Hafoin sei verifika entrega nee kona-ba kuantidade korrektu no espesifikasaun korrektu. Kondisaun jerál sasan sira neebé lá empakotadu no sira nia empakotamentu tenki inspesionadu keta iha danu esternu vizivel ruma durante ninia transporte.
Tenki aneksa evidénsia iha relatóriu S&I, hodi hatudu katak sasan sira nee verifikadu duni. Evidénsia nee bele simples oan ida hanesan tau vistu ida iha sasan ida-idak nia sorin neebé hakerek iha Ordem de Kompra. Amostra ida hosi kaixa boot (karik aplikável) tenki loke hodi verifika kuantidade no kualidade . (ez. Pakote ida iha kuadru mutin ida, kaixa boot ida iha pakote 24). Bá sasan sira ho folin ás (ez. folin liu osan $500 bá kaixa boot ida), presiza halo verifikasaun 100% bá kaixa boot sira.
Atu simu sasan sira ho natureza téknika, funsionáriu neebé halao S&I tenki involve funsionáriu tékniku iha Inspesaun (ezemplu ida, funsionáriu Teknolojia Informasaun bá Ekipamentu Komputador sira). Nee sei ajuda identifika no autentika sasan sira neebé mak simu hasoru espesifikasaun sira Aprovizionamentu nian.
9. Asaun bainhira hetan problema durante simu no inspesaun
Funsionáriu ida neebé simu sasan tenki prepara Relatóriu Diskrepánsia (RD) ida (Aneksu 2) bainhira iha variasaun iha kuantidade ka espesifikasaun ka kualidade sasan sira neebé entregadu hosi Fornesedor komparadu ho saida mak realmente deklaradu iha dokumentasaun entrega no Ordem de Kompra. RD rekomenda bá Divizaun Aprovizionamentu forma asaun / medida neebé mak atu foti, haree bá variasaun iha kuantidade, espesifikasaun ka kualidade material sira neebé mak realmente simu.
Tenki uza kamera dijital ida hodi hasai fotografia hatudu evidénsia hosi sasan neebé menus, adulteradu ka estraga, atu nunee bele suporta alegasaun ruma bainhira halo prosesu iha loron ikus.
10. Entrega Parsial
Tenki anota Entrega Parsial iha Relatóriu Simu no Inspesaun nian, no markadu nuudar entrega parsial. Sei la presiza halo Relatóriu Entrega (RE) bainhira kuantidade sasan sira neebé mak simu hanesan ho programa entrega nian nuudar anotadu iha Ordem de Kompra ka Kontratu. Iha kazu sira hanesan nee, só tenki halo pagamentu bá Fornesedor bá sasan sira neebé mak sira entrega. Sei prepara Relatóriu Simu & Inspesaun ketak ida bainhira entrega restu material, no restu pagamentu neebé halo ho lolós.
11. Relatóriu Simu no Inspesaun (RSI)
Relatóriu Simu no Inspesaun (RSI) (Aneksu 3) sei preparadu hosi funsionáriu neebé realiza S&I atu dokumenta sasan sira neebé mak simu. Liña Ministerial no Instituisaun sira Estadu nian (LM/IE) mak sei responsabiliza hodi imprime formuáriu pre-numeradu RSI neebé mak uzadu iha rastreamentu liu hosi sistema inventáriu. Karakteristika prinsipál RSI nian mak hanesan tuirmai nee:
a. Ro-ahi / Aviaun;
b. Númeru Ordem de Kompra nian;
c. Númeru Kontentor nian;
d. Númeru Guia Karga Aérea nian;
e. Solisitante;
f. Deskrisaun sasan nian;
g. Kuantidade; no
h. Provizaun bá assinatura sira hosi ema neebé simu no rejistu data nian.
Detalle kompletu sasan sira neebé mak simu tenki dokumentadu iha RSI laos adekuadu atu refere bá lista detalladu ida iha dokumentu seluk liña sasan ida-idak neebé mak simu tiha ona tenki anotadu . Funasionáriu neebé realiza S&I mak tenki assina RSI no sei aprovadu hosi Diretór Administrasaun nian.
Kópia hosi RSM kompletu sei fate hanesan tuirmai nee:
a. Orijinal bá Seksaun Aprovizionamentu neebé mak emite Ordem de Kompra iha loron lima nia laran hosi simu sasan sira nee), atu efetua pagamentu ka akompañamentu disparidade sira iha fornesimentu hosi Fornesedor komparadu ho Ordem de Kompra (maski entrega nee rasik korrektu hela komparadu ho dokumentasaun entrega nian);
b. Kópia bá fixa / arkivu RSI iha Departamentu Uzuáriu Seksaun Lojístika (hafoin Hatama Databaze / Database Entry);
c. Tenki fornese kópia bá Diresaun Nasional Jestaun Patrimóniu nian.
12. Hatama Databaze no Arkivamentu
Tenki arkiva RSI hamutuk ho Ordem de Kompra, CDF, Invoice / Faktura Komersial, Dokumentu Entrega hothotu inklui mos Lista Empakotamentu no Folla Verifikasaun, no hafoin verifikasaun remessa sira nian. Tenki arkiva RSI tuir ordem Númeru RSI nian iha arkivu RSI iha Departamentu Uzuáriu Seksaun Lojístika nian. Buat sira nee tenki fasilmente rekuperável atu nunee parte interna no esterna sira bele halo revizaun bá rejistu sira nee, tuir nesesidade.
Formuláriu rejistu Patrimóniu tenki hatama iha Rejistu Patrimóniu iha semana ida nia laran Hafoin Simu Patrimóniu.
Formuláriu Rejistu Patrimóniu teki karimbadu ho liafuan Hatama nuudar evidénsia asaun nee nian.
Prenximentu papelada Patrimóniu nian sai hanesan suporte importante ida bá Rejistu Patrimóniu Elektróniku, no dala barak nesesáriu nuudar parte Prosesu Auditoria nian. Portantu, tenki mantein fixa ida-idak bá patrimóniu rejistadu ida-idak ida nee inklui papelada hothotu neebé jeradu durante siklu moris patrimóniu nee nian (rejistu, transferénsia, no alienasaun) (Aneksu 13) bá Índise Arkivu Patrimóniu nian. Papelada sira nee tenki mantein tantu iha ajénsia sira no iha DNJPE. Arkivu patrimóniu sira nee nian tenki arkiva tuir ordem Númeru Kódigu Barra nian atu bele hetan ho fasilmente.
Tenki kompleta Data Ofisial sira iha Liña Ministerial no Instituisaun sira Estadu nian hodi aktualiza Sistema Módulu Free Balance bá rejistu elektróniku. Alterasaun ruma iha Rejistu Patrimóniu tenki suportadu ho dokumentasaun adekuadu (Formuláriu rejistu, Formuláriu Transferénsia Patrimóniu, relatóriu kona-ba Patrimóniu neebé Át / Lakon no Formuláriu Alienasaun), neebé mak hatama iha Módulu Free Balanse hosi uzuáriu ikus patrimóniu nian no aprovadu hosi diretór patrimóniu iha liña ministerial no instituisaun sira no Gabinete Kontajem Patrimóniu iha DNJPE.
15. Liberasaun Inventáriu nian
Kualkér sasan liberadu hosi armazem ka despensa Governu nian tenki autorizadu ho detalle sira iha aneksu manual ida nee nian. Guia Karga sira nian (Aneksu 5), Autorizasaun Liberasaun Sasan (ALS/SRA) (Aneksu 4). Autoridade atu aprova Liberasaun Sasan tenki definidu iha eskritu iha ajénsia ida-idak Governu nian; maibe ida nee baibain iha Nivel Xefe Departamentu ka Diretór. Liberasaun sasan tenki tau iha fixa / arkivu hamutuk ho Guia Karga nian. ALS/SRA assinadu tenki submete bá Departamentu Lojístika bá leilaun.
Hafoin simu tiha ALS/SRA assinadu ida, mak Departamentu Lojístika Ajénsia nian tenki elabora Guia Karga (Aneksu 5) ida. Transportador sasan sira nian tenki assina kedas depois de karregamentu hodi konfirma katak sasan sira nee simu iha kondisaun diak. Guia Karga nee sei akompaña sasan sira durante ninia transporte (bainhira relevante) no tenki assinadu hosi resipiente ikus liu sasan sira nian. LM/IE mak sei reponsabiliza hodi imprime formuláriu pre-numeradu bá guia karga neebé sei uzadu hodi halo rastreamentu liu hosi sistema inventáriu. Guia Karga nian sei uzadu atu aktualiza Databaze Inventáriu. Tenki arkiva guia karga tuir ordem númeru guia karga nian iha Seksaun Lojístika Ajénsia sira nian. Formuláriu sira nee sai hanesan parte importante ida iha trilla auditoria nian bá inventáriu no tenki asesa fasilmente. Sistema Módulu Free Balance kona-ba Jestaun Patrimóniu tenke kompleta iha LM/IE bá rejistu elektróniku.
16. Inventáriu Sasan sira neebé Lakon / Estraga
Bainhira inventáriu nee kona-ba sasan lakon ka estraga , mak tenki hatama bá iha Nota Ajustamentu Estoke (Aneksu 6). Sai Importante katak razaun bá sasan sira neebé lakon ka estraga tenki investigadu ho didiak hosi funsionáriu Independente Fundaun Jestaun Inventáriu nian (ez. Auditoria Interna ka Finansas). Nota Ajustamentu Estoke tenki aprovadu hosi Diretór Administrasaun atu sertifika katak halao duni investigasaun klean ida, no sira presiza mos halo rekomendasaun ruma kona-ba mudansa nesesária atu prevene sasan lakon tan iha futuru. Bainhira investigasaun hatudu katak akontese furtu / naok, mak kestaun nee tenki refere bá polísia hodi halo investigasaun klean liu, no relatóriu tenki assinadu hosi Ministru ajensia relevante nian. Bainhira hatene katak funsionáriu ruma mak naok ka kauza estraga bá sasan sira nee tanba neglijénsia, mak sei rezolve iha konkordánsia ho prosedimentu disiplinar sira.
Bainhira investiga tiha ona sasan ruma neebé lakon ka estraga, mak tenki uza Nota Ajustamentu Estoke hodi aktualiza Databaze Inventáriu nian. NAS / SAN tenki imprimidu no pre-numeradu atu fasilita rastreamentu liu hosi sistema inventáriu.
17. Alienasaun Estoke Osoletu / Estraga (Át)
Estoke neebé mak Obsoletu ka estraga (át) só bele alienadu hafoin hetan aprovasaun iha Nota Ajustamentu Estoke hosi Diretór Administrasaun ajénsia relevante nian. Destruisaun ka despeju estoke nee nian tenki dokumentadu no testemuñadu hosi funsionáriu públiku ida seluk.
18. Sistema Rastreamentu Inventáriu nian
Databaze Inventáriu (aneksu 7) mak hanesan Rejistu Elektróniku ida kona-ba movimentu no balansu estoke hothotu nian. Ida nee presiza uzadu iha armazém no Despensa hothotu Governu nian atu kontrola movimentu sira inventáriu nian, no presiza duni nuudar parte auditoria interna no esterna.
Databaze inventáriu tenki aktualizadu beibeik atu bele providensia informasaun lolós kona-ba lalaok inventáriu nian. Databaze só bele aktualizadu ho aprovasaun RSI, RAE ka NAS nian labele halo alterasaun sein dokumentasaun sira nee.
19. Kartaun Bin
Tenki kria Kartaun Bin ida (Aneksu 8) bá tipu material ida-idak iha estoke. Sistema Kartaun Bin hanesan rejistu manual ida neebé hatudu balansu sasan ida-daik nian iha estoke, no rejistu movimentu estoke hothotu nian. Ida nee sei fasilita iha identifikasaun fásil sasan sira nian iha armazem, no sei ajuda iha kontajem estoke fulan-fulan nian. Kartaun Bin tenki enumeradu no rai / koloka fízikamente besik ho sasan sira neebé mak relasionadu bá. Bainhira sasan sira nee liu hosi armazem / despensa nia odamatan, mak sei konsideradu tama iha estoke, no tenki hakerek / hatama iha Kartaun Bin, maski sasan sira nee tranzita deit durante oras balu. Bá sasan kosumável sira, diak liu hakerek nível re-ordem ida iha Kartaun Bin.
20. Livru Mestre kona-ba Movimentu Estoke nian
Livru Mestre kona-ba Movimentu Estoke (Aneksu 9) mak hanesan suporte (backup) manual ida bá Inventáriu Databaze, no rai iha Armazem ka Despensa, no bele mos uzadu bainhira database komputerizadu la disponível. Nee mos uzadu atu rejistu iha tempu real movimentu sasan sira nian no atu atua nuudar matadalan referénsia lalais ida bainhira presiza. Atensaun katak, livru mestre kona-ba movimentu estoke sei la substitui sistema kartaun Bin.
21. Preparasaun no kontajem Estoke
Papelada hothotu (GRN, Guia sira, no NAE) tenki hatama iha databaze antes halao kontajem. Sei labele realiza kualkér movimentu inventáriu bá inventáriu neebé mak sei atu konta durante prosesu kontajem estoke nian. Kualkér entrega durante kontajem inventáriu tenki karantina iha área simu ninan no labele konta.
Inventáriu tenki konta beibeik atu asegura katak rejistu sira korresponde ho estoke fíziku iha armazem ka iha despensa. Kada liña estoke nian tenki kontadu pelumenus fulan tolu, maibe iha fatin balu mak presiza halo kontajem fulan-fulan. Bainhira la possível atu taka armazém tomak hodi halo kontajem, mak tenki halao kontajem síklika. Ida nee involve kontajem área oioin armazem nian iha tempu neebé diferente. Kontajem estoke kompletu ida tenki realizadu bainhira iha mudansa iha funsionáriu neebé responsabiliza bá armazem iha momentu halao transferénsia responsabilidade nian.
22. Kontajem Estoke nian
Baibain kontajem halaoho ekipa ema rua, formadu hosi funsionáriu sira armazem nian. Tenki imprime lista kompletu ida estoke sira nian antes halao kontajem. Tenki fahe área armazem nian, no lista estoke neebé mak atu konta tenki fó bá ekipa ida-idak lista nee labele kontein balansu estoke nian hosi databaze inventáriu nian. Sasan ida-dak tenki kontadu no balansu fíziku dokumentadu. Folla kontajem nian tenki assinadu hosi ekipa sira neebé mak realiza kontajem nee. Tenki iha mos observasaun independente durante kontajem nee observasaun nee tenki halao hosi ema ruma independente hosi jestaun armazem nian (ez. Funsionáriu Finansas ka Auditoria Interna nian).
23. Rekonsiliasaun kontajem Estoke nian
Bainhira kontajem ramata ona, mak númeru kontajem fíziku sei komparadu ho databaze inventáriu nian. Kualkér diferensa entre kontajem fízika no rejistu inventáriu tenki investigadu kauza komum balu variasaun nian mak hanesan:;
a. Rejistu estoke seidauk aktualizadu (ez. GRN no Guia sira seidauk prosesadu).
b. Halo sala bainhira hatama databaze
c. Kontajem estoke neebé la korrektu
d. Erru iha kontajem
e. Furtu estoke nian
f. Movimentu estoke neebé la dokumentadu
Maski nunee, kualkér variasaun presiza re-kontajem no verifikasaun didiak dokumentasaun sira nian bá kualkér movimentasaun. Bainhira halao tiha buat sira nee hotu, maibe la hetan esplikasaun ida kona-ba variasaun nee, mak tenki konsidera possibilidade real furtu estoke nian.
24. Relatóriu kona-ba kontajem estoke
Relatóriu kona-ba kontajem estoke (Aneksu 7) tenki elaboradu hosi funsionáriu ida neebé responsabiliza bá armazém ka despensa nee. Nee inklui esplikasaun kona-ba variasaun ruma no tenki aprovadu hosi Diretór Administrasaun. Relatóriu kona-ba kontajem estoke tenki arkiva (halo fixa) ho folla kontajem suporte no dokumentasaun hothotu iha Arkivu kontajem Estoke nian ida.
25. Armazém no Seguransa
Bainhira selesiona ka avalia armazem ka despensa ida, tenki konsidera buat sira tuirmai nee:
a. Asesu tenki adekuadu bá kamioneta boboot sira hodi deskarrega naha. Estrada bá armazém nee mos tenki tau alkatraun ho diak hode bele aguenta naha todan iha kondisaun tempu oioin.
b. Fatin tenki besik ho ita boot nia servisu fatin ka fatin operasional sira.
c. Seguransa tenki iha possibilidade atu fó seguransa bá armazém ka despensa.
d. Kondisaun edifísiu nee tenki rezistente bá intempérie (tempu), rai iha kondisaun diak atu aguenta naha todan. Naroman tenki adekuadu no tenki iha espasu ida bá Administrasaun Armazem / Despensa nian.
e. Tamañu Armazem nee tenki / luan sufisiente atu simu nesesidade aktual no futuru sira.
26. Organizasaun Armazem nian
Bainhira arruma ho didiak sasan sira sei fó fatin hodi rai sasan sira seluk tan, no mos fasilita iha kontajem no limpeza. Arrumasaun despensa ka armazem nian tenki planeadu ho didiak, tau iha konsiderasaun rekisitu sira armazenajem aktual no antisipadu nian. Arrumasaun tenki fó espasu sufisiente bá korridór atu fasilita asesu bá sasan hothotu.
Importante tebtebes mos halo rotasaun sasan sira nian liu-liu bá sasan sira neebé fasil atu át (ez. Hahan sira). Rotasaun signifika katak sasan sira antigu tenki libera uluk, no sasan sira foun sei libera depois. Data validade sira tenki rejistadu iha kartaun Bin ka iha embalajem liur sasan nee ninian, no tenki klaru bá ema atu haree. Sasan sira neebé mak vulnerável bá rai-rahun tenki falun ho didiak.
Estoke estátiku sira tenki fó hatene bá Diretór Administrasaun no Lojístika, atu bele foti medida ruma kona-ba sasan sira nee, bainhira presiza.
27. Asesu bá Armazem / Seguransa
Emisaun xave tenki limitadu liu atu garante responsabilidade funsionáriu prinsipál balu nian. Baibain, xefe armazém nian no Diretór Administrasaun mak kaer xave sira. Xave hothotu neebé emitidu tenki anotadu iha rejistu xave nian ida. Bainhira halo kópia xave armazém ka despensa sira nian sein autorizasaun Diretór Administrasaun ka ajénsia nian, sai hanesan ofensa disiplinar ida. Bainhira xave ruma lakon, mak tenki halao investigasaun klean ida, no karik presiza tenki instala kedas xave foun ida.
Funsionáriu lojístiku deit ho responsabilidade direta bá armazém ka despensa mak bele tama iha armazem ka despansa nia laran. Ida nee atu garante katak sira deit mak responsabiliza bá sasan sira neebé mak rai iha armazém ka despensa nee nia laran.
Armazem no despensa hothtou tenki iha seguransa durante oras 24 nia laran. Guarda seguransa sira labele iha asesu bá armazém ka despensa nia laran.
28. Seguransa
Material hothotu tenki arrumadu atu hamenus risku lezaun / hakanek funsionáriu sira ka danu bá sasan ka ekipamentu sira nee. Kualkér asidente neebé presiza tratamentu médiku ka funsionáriu presiza hasai folga / deskansa hosi servisu, tenki notifika kedas bá unidade RU/HR ajénsia nee nian. Iha relatóriu tenki ható lisaun sira neebé mak aprende iha ámbitu dezenvolve mekanismu sira seguransa nian.
Funsionáriu hothotu armazem nian tenki halao prekausaun hothotu atu garante katak movimentu sasan ka ekipamentu sira nian sei halao ho kuidadu. Operasaun foti sasan neebé korrektu (métofu kotuk-lós dobra-ain rén) no manual kona-ba seguru hosi perigu (safe manual) tenki monitorizadu ho didiak hosi funsionáriu senior sira.
Funsionáriu armazem sira nian tenki evita movimentasaun manual (hit / foti ho liman) sasan todan sira nian (sasan ho kilu 15 ka 32 pounds bá unidade karga ida). Tenki uza kareta fork-lift hodi foti sasan todan sira nee (kg 15 ka liu).
Funsionáriu treinadu sira deit mak tenki opera kareta fork-lift ka ekipamentu boot sira seluk.
Tenki halo revizaun seguransa aleatoria fulan-fulan atu bele monitor buat sira tuirmai nee:
a. Funsionáriu sira nia koñesimetu kona-ba seguransa iha jerál (ez. Regra seguransa sira nian, prevensaun ahi han, hamate ahi, oinsa atu telefone bá Bombeiru sira);
b. Armazém sira tenki organizadu no arrumadu, no halo manutensaun adekuadu;
c. Funsionamentu diak armazenajem no operasaun ekipamentu sira nian;
d. Ekipamentu seguransa iha fatin:
e. Sinal seguransa iha fatin;
f. Sinal Regra sira Armazém nian iha fatin;
g. Kit Primeiru Sokorru nian iha fatin iha Gabinete Jerente Armazém nian;
h. Halo tuir regra sira kona-ba Labele Fuma (No-Smoking);
i. Estintór ahi, bidón bé no kapoti hamate ahi nian disponível iha fatin sira neebé determinadu tiha ona.
KAPÍTULU III
Jestaun Patrimóniu nian
A. Jestaun Patrimóniu nian Patrimóniu Móvel mak definidu nuudar propriedade tanjível (eseptu rai ka edifísiu sira) ho natureza kleur neebé útil atu halao operasaun sira governu nian. Patrimóniu sira tuirmai nee tenki rejistadu iha Rejistu Patrimóniu nian:
a. Patrimóniu Móvel hothotu ho valor kompra bá unidade ida osan $500 US ka liu; no
b. Sasan atrativu ka portatil neebé mak iha risku furtu / ema bele naok (hanesan Mobile, Kamera ka JPS sira) ho valor kompra menus hosi osan $500 US.
c. Patrimóniu Móvel sira neebé konsideradu valor nível kiik (menus hosi osan $50 US) mak hanesan: kadeira & meza neebé tenki rejistadu iha formuláriu ketak ida no relatóriu ketak ida.
Ajénsia Governu neebé mak simu sasan ruma sei sai responsável bá identifikasaun se sasan nee tenki rejistadu ka lae. DNJPE mak sei halo monitor bá prosesu identifikasaun ida nee.
Patrimóniu sira neebé la tama iha definisaun ida iha leten tenki hatama iha Rejistu Patrimóniu ho Valor Kiik formatu bá ida nee sei diferente hosi rejistu patrimóniu prinsipál, maibe ida nee sei la konsolidadu bá iha Rejistu Patrimóniu Sentrál.
Rekisitu sira neebé determinadu bá jestaun patrimóniu iha manual ida nee sai kompulsóriu bá patrimóniu sira neebé mak tenki rejistadu, maibe sai opsional bá patrimóniu sira hosi Rejistu Patrimóniu ho Valor Kiik
.
1. Diresaun Jestaun Patrimóniu nian (Artigu 3 Dekretu Lei No. 32/2011)
Diresaun Jestaun Patrimóniu nian mak sei responsabiliza iha supervizaun, kontrolu no Jestaun Patrimóniu Móvel Estadu nian. Responsabilidade sira nee bele sentralizadu no delega bá funsionáriu sira neebé responsabiliza bá administrasaun no finansas iha ministériu no instituisaun ida-idak. Inventáriu no jestaun bá Patrimóniu Móvel estadu nian sei reguladu iha Diploma Ministerial.
2. Disponibilidade, Alokasun no Re-alokasaun Patrimóniu sira nian (Artigu 4, 5 & 6 Dekretu Lei No. 32/2011)
a. DNJPE tenki notifikadu hosi LM/IE ida-idak kona-ba patrimóniu sira neebé mak la presiza iha dezempeñu sira nia funsaun nian. Patrimóniu sira nee bele disponível bá alokasaun ka re-alokasaun bá ajénsia sira governu nian neebé mak interessadu.
b. DNJPE mak sei responsabiliza bá fasilitasaun alokasaun no re-alokasaun Patrimóniu Móvel Estadu nian neebé mak tau disponível bá Liña Ministerial no Instituisaun sira oioin Governu nian.
c. The DNJPE iha loron 30 hafoin simu notifikasaun kona-ba disponsibilidade patrimóniu sira nee nian hodi aloka ka re-aloka ka tau fila fali patrimóniu sira nee iha operasaun. LM/IE oioin ka ajénsia sira seluk tenki hatán iha prazu loron 30, hodi hatudu sira nia interesse iha patrimóniu sira neebé mak disponível. Liu tiha loron 30 mak patrimóniu sira neebé disponível bele konsideradu bá alienasaun.
3. Identifikasaun no Rejistu Patrimóniu sira nian (Aneksu 10) Atensaun: Módulu Free Balance nian
tenki iha informasaun hanesan ho aneksu 10.
Rejistu Patrimóniu (Aneksu 10) mak hanesan lista patrimóniu nian ida no kontein informasaun importante kona-ba patrimóniu sira nee. Rejistu nee sei uzadu iha kontrolu, orsamentu no finalidade auditoria sira nian. Tenki iha Rejistu Patrimóniu ida iha Liña Ministerial ka Instituisaun Estadu nian hosi uza Sistema Módulu Free Balance. Rejistu Patrimóniu ajénsia ida-idak nian kona-ba Módulu Free Balance tenki monitorizadu hosi Departamentu Jestaun Patrimóniu.
4. Etiketa Kódigu Barra no Markasaun
Etiketa Kódigu Barra fasilita identifikasaun Patrimóniu sira nian durante sira nia siklu moris. Iha mometu simu sasan, Ajénsia ida be simu nee tenki tau kedas Kódigu Barra ida iha sasan ida-idak neebé mak presiza rejistu. Etiketa nee sei iha Númeru Kódigu ida ho formatu hanesan tuirmai nee:
RDTL XXXXX/XXXX, RDTL
Númeru/Tinan Simu sasan nee
Hanesan ezemplu, Númeru Kódigu Barra nian neebé emitidu iha 2010 tenki sai RDTL 00001/2011. Númeru Kódigu Barra bá dala sanulu neebé emitidu iha 2010 tenki sai RDTL 00010/2011. Etiketa Kódigu Barra nian tenki emitidu iha ordem numérika. No emitidu bazeadu iha data simu Patrimóniu nee nian. Etiketa sira nee tenki ho natureza durável no susar atu hasai.
Departamentu Jestau Patrimóniu - DNJPE mak sei imprime Etiketa Kódigu Barra sira nee antes hahú kada tinan finanseiru no fahe bá Departamentu Uzuáriu sira. Rejistu Kódigu Barra sira nee nian tenki mantidu iha Departamentu Jestaun Patrimóniu (Aneksu 11) atu bele halo rastreamentu bá etiketa sira neebé mak emitidu tiha ona.
5. Rejistu Patrimóniu
Formuláriu atu halo Rejistu Patrimóniu (Aneksu 12) tenki prenxidu hafoin Simu no halo Inspesaun bá sasan sira neebé presiza atu rejistu. Seksaun lojístika ajénsia ida neebé halo akizisaun mak tenki prenxe Formuláriu atu halo Rejistu Patrimóniu. Formuláriu sira nee tenki pre-numeradu no imprimidu hosi LM/IE ida-idak hodi fasilita akompañamentu adisaun patrimóniu bá ajénsia ida-idak
.
Detallhe sira kona-ba Formuláriu atu Rejistu Patrimóniu tenki iha informasaun hanesan ho sira iha Rejistu Patrimóniu neebé korresponde mos iha módulu free balance. Ida nee prenxidu hosi funsionáriu neebé dezignadu bá data patrimóniu no sei aprovadu hosi ninia xefe. Inisialmente no durante períodu tranzisaun atu implementa dezentralizasaun Módulu Free Balance nian bá LM/IE, mak pontu fokal ida-idak iha Kontabilidade Patrimóniu DNJPE nian tenki aprova tranzasaun Patrimóniu neebé mak tama iha Sistema Free Balance.
Númeru Kódigu Barra nian hosi Etiketa Kódigu Barra nian
Númeru Xapa nian Númeru Xapa Rejistu nian
Kategoria Patrimóniu ida-idak tenki hetan kategoria ida hosi Lista Kategoria Pre-definidu haree Seksaun Klasifikasaun Patrimóniu iha kraik.
Sub Kategoria Patrimóniu ida-idak tenki hetan kategoria ida hosi Lista Kategoria Pre-definidu haree Seksaun Klasifikasaun Patrimóniu iha kraik.
Marka Ez. Toyota
Modelu - Ez. Hilux
Númuru Série/Xasi (Chassis)
Fonte Hatudu fonte Patrimóniu Móvel nian Ida nee bele mos Kompra Lokal ka Internasional, ka Doasaun ida (Doador tenki espesifikadu iha área ida nee)
Folin Origjinal hosi Ordem de Kompra
Númeru OK/PO Númeru Ordem Kompra nian
Data S&I Data Simu ho Inspesaun nian
Ministériu / Instituisaun hosi Tabela Kontas listajem Free Balance nian
Departamentu / Sekretariadu hosi Tabela Kontas listajem Free Balance nian
Divizaun hosi Tabela Kontas listajem Free Balance nian (tenki detalladu sufisiente atu lokaliza patrimóniu)
Distritu
Sub-Distritu & Suku
Kondisaun Hili hosi: Uza hela, Át, Lakon, bá Alienasaun
Uzuáriu ema ida neebé mak responsável bá patrimóniu nee tenki ser ema ida
Tenki aneksa Faktura Fornesedor nian, Ordem de Kompra & Relatóriu Simu no Inspesaun bá iha Formuláriu Rejistu Patrimóniu antes submete bá aprovasaun. Uzuáriu tenki assina Formuláriu Rejistu Patrimóniu atu rekoñese katak nia simu duni Patrimóniu nee.
Hafoin aprovasaun mak formuáriu rejistu Patrimóniu neebé mak prenxidu hotu nee sei fahe bá:
a. Kopia original bá Aprovizionamentu sira sei haruka bá Departamentu Tezouru no ida nee presiza duni nuudar parte prosesu pagamentu nian.
c. Kópia 2 haruka bá Departamentu Jestaun Patrimóniu iha DNJPE (mediante aprezentasaun relatóriu trimestral).
6. Kategoria no Sub-Kategoria Patrimóniu sira nian mediante rejistu, mak patrimóniu hothotu tenki
Atribuídu bá Kategoria no Sub-kategoria ida. Buat sira nee sei pre-definidu no só bele adisiona Kategoria ka Sub-kategoria foun ho aprovasaun hosi Diretór DNJPE nian. Kategoria sira nee mos korresponde ho rúbrika liña sira neebé uzadu iha Tabela Kontas Governu nian neebé uzadu hodi halo Relatóriu Finanseiru.
9. Transferénsia Patrimóniu
Transferénsia Patrimóniu tenki dokumentadu no aprovadu antes atu realiza - nee inklui:
a. Transfere bá uzuáriu foun ida
b. Transfere bá fatin ka departamentu foun ruma
Transferénsia sei dokumentadu no aprovadu hosi Diretór Adminsitrasaun. Tenki uza Formuláriu Transferénsia Patrimóniu pre-numeradu hanesan / similar ho Formuláriu Rejistu Patrimóniu. Departamentu Lojístika iha ajénsia relevante mak responsabiliza iha implementasaun transferénsia patrimóniu sira nian. Uzuáriu foun tenki assina hodi rekoñese Transferénsia nee. Módulu Free Balance tenki prenxidu no aprovadu ho lolós.
10. Patrimóniu neebé Estraga / Lakon
Kualkér patrimóniu neebé mak estraga ka lakon tenki ható imediatamente bá Uzuáriu iha Relatóriu kona-ba Patrimóniu neebé Estraga / Lakon (Aneksu 15).
Diretór Administrasaun hosi ajénsia relevante tenki halao investigasaun klean ida kona-ba sasan neebé mak át / estraga ka lakon hodi determina se Uzuáriu mak responsabiliza bá nee ka lae. Bainhira hetan katak Uzuáriu mak sala, tenki foti medida bazeadu iha Lei Funsaun Públika.
Relatóriu kona-ba Patrimóniu neebé mak Estraga / Lakon tenki aprovadu hosi Diretor Adminsitrasaun Ajénsia nee nian. Bainhira aprovadu tiha ona, Relatóriu kona-ba Patrimóniu neebé mak Estraga / Lakon bele uzadu atu aktualiza kondisaun iha rejistu patrimóniu nian no tuir mai sei arkiva iha fixa patrimóniu papelada (surat tahan) nian.
Kualkér asidente kareta tenki ható kedas bá PNTL no bá kursu normal investigasaun nian. Relatóriu investigasaun tenki aneksa bá iha Relatóriu kona-ba Patrimóniu neebé mak Estraga / Lakon hodi hatudu sé mak sala iha asidente nee.
11. Patrimóniu Operasional
Patrimóniu Operasional mak patrimómiu sira neebé partilladu hosi uzuáriu / ema barak (ez. Kareta, Projektor, Kamera, sst). Presiza prosedimentu adisional hodi kontrola patrimóniu sira nee, tanba sira muda hosi Uzuáriu ida bá Uzuáriu seluk, atu asegura katak sei fásil atu lokaliza sasan sira nee no sei la lakon.
Patrimóniu Operasional tenki atribui bá Kustodiante ida Nee tenki ema ida neebé mak administra sasan nee, no sei hanaran Uzuáriu iha Rejistu Patrimóniu (ez. Bá projektor, bele Funsionáriu Administrasaun nian, no bá kareta bele Funsionáriu Lojístika nian). Tenki halao rejistu ida bá transferénsia Patrimóniu Operasional ida-idak iha Rejistu Transferénsia Patrimóniu Operasional neebé tenki assinadu hosi ema neebé mak simu patrimóniu nee nuudar rekoñesimentu. Kustodiante Patrimóniu Operasional nian mak sei responsabiliza bá manutensaun rejistu nee nian no asegura katak rejistu nee sei disponível atu lokaliza Patrimóniu Operasional ruma iha kualkér tempu.
Patrimóniu Operasional sira tenki rai iha fatin neebé seguru ez. projector no kamera sira tenki rai iha armáriu / gaveta ho xave. Uzuáriu sira nuudar hanaran iha Rejistu Transferénsia Patrimóniu Operasional mak responsabiliza hodi garante fatin seguru Patrimóniu nee nian.
12. Utilizasaun Privadu Patrimóniu sira Estadu nian
Patrimóniu Estadu pertense no mantidu atu suporta operasaun sira governu nian. Uza Patrimóniu Estadu bá nesesidade privadu sei la permite tuir Dekretu Lei No. 8/2003, Seksaun 42. Maibe, kareta sira iha permisaun atu uza fora hosi oras normal servisu nian (dader tuku 7 too kalan tuku 7, Segunda too Sexta) eskluzivamente atu halao servisu, liu hosi kategoria uzuáriu sira tuirmai nee (Dekretu Lei No. 8/2003 no Sirkular No. 003/GPM/III/2009):
a. Membru sira Gabinete nian
b. Diretór Jeral sira
c. Adminsitrador Distritu sira
d. Diretór Servisu sira nain
Kareta sira neebé atribuídu atu halao aktividade sira Estadu nian iha área seguransa, protesaun sivil, saúde, polísia, bombeiru, ambulánsia no departamentu sira seluk neebé envolve iha servisu ho turnu sei esklui hosi rejime utilizasaun periodu normal (Dekretu Lei No. 8/2003, Seksaun 3.6).
13. Inspesaun Fízika Patrimóniu sira nian
Atu garante integridade informasaun iha rejistu patrimóniu, mak importante tenki halao ezaminasaun fízika regular patrimóniu sira nee nian. Inspesaun fízika sei realiza hosi DNJPE no iha Nível Ajénsia. Inspesaun Fízika nia objektivu mak:
a. Hodi konfirma ezisténsia patrimóniu neebé mak alistadu iha Rejistu, no
b. Hodi konfirma Integridade Patrimóniu sira nian iha Rejistu
Atu konfirma Ezisténsia Patrimóniu nian iha Rejsitu Patrimóniu, mak tenki selesiona Patrimóniu ida hosi Rejistu Patrimóniu hodi halo inspesaun.
Atu konfirma Integridade Patrimóniu nian iha Rejistu Patrimóniu, tenki selesiona Patrimóniu ida hosi Fatin Ajénsia Governu nian no trasa (buka tuir) fila fali bá iha Rejistu Patrimóniu.
14. Inspesaun no Teste hosi DNJPE
Inspesaun Fízika sei kobre fatin hothotu neebé mak rai Patrimóniu estadu nian, no tenki realiza tinan ida dala hat (kada trimestre). Teste ida iha kraik tenki rejistadu iha Rejistu Inspesaun Fízika. Prosesu bá fatin ida-idak mak hanesan tuirmai nee:
A. Antes halo Vizita:
1. Haruka avizu kona-ba proposta inspesaun pelumenus semana ida antes halo vizita.
2. Husu lista aktual patrimóniu sira nian iha fatin, hosi Registu Patrimóniu Sentral.
3. Husu lista ida kona-ba patrimóniu sira neebé mak sosa bá ajénsia nee durante períodu desde inspesaun ikus liu hosi Relatóriu Livru Mestre (LM/GL) Free Balanse bá Kapital Menor. Kompara ida nee ho Rejistu Patrimóniu no realsa kualkér patrimóniu neebé mak la rejistadu.
4. Durante Vizita: Buka haree patrimóniu ruma neebé la disponível iha vizita ida ikus.
5. Anota detalle kona-ba patrimóniu hothotu neebé mak seidauk rejistadu.
6. Selesiona amostra lubuk ida hosi patrimóniu 10% hosi rejistu patrimóniu hodi halo inspesaun fízika.
Atu garante detalle hothotu iha rejistu patrimóniu korrektu, mak hanesan tuirmai nee:
a. Patrimóniu nee iha kódigu barra ka lae?
b. Será ke uzuáriu nee mak hanesan ho ida iha Rejistu Patrimóniu nee la lae?
c. Será ke kondisaun hanesan ho ida iha Rejistu Patrimóniu nee ka lae?
d. Será ke númeru serial / xasi korresponde duni ho ida iha rejistu nee ka lae?
7. Anota kualkér kestaun / problema ho patrimóniu sira neebé selesionadu bá inspesaun. Karik patrimóniu sira nee transferidu tiha ona mak tenki prenxe Formuláriu Transfere Patrimóniu, no mos bainhira patrimóniu nee át ka lakon.
8. Tenki kompleta Relatóriu kona-ba Patrimóniu neebé mak Estraga / Át ka Lakon.
9. Anota kualkér patrimóniu neebé mak selesionadu bá inspesaun maibe la disponível, inspesaun bele halo iha vizita seluk tuirmai.
10. Selesiona amostra patrimóniu iha forma aleatória hosi ninia fatin no trasa (buka tuir) iha rejistu.
Bainhira patrimóniu sira nee laos rejistadu, mak sei rekomenda atu halao teste klean liu tan.
11. Bainhira hetan esepsaun ruma, tenki fó hatene bá ajénsia relevante iha Relatótiu Esepsaun Inspesaun Fízika. Ajénsia mak sei responsabiliza atu kompleta dokumentasaun nesesáriu hodi aktualiza esepsaun sira nee (ez. Formuláriu Rejsitu Patrimóniu bá patrimóniu sira neebé la rejistu, Formuláriu Transfere Patrimóniu bá patrimóniu sira ho Uzuáriu foun, ka Relatóriu kona-ba Patrimóniu neebé Estraga/Lakon). DNJPE sei halo lista ida kona-ba esepsaun hothotu no sei responsabiliza hodi halo monitor bá submisaun dokumentu sira neebé mak presiza.
12. Bainhira seidauk tau kódigu barra ida bá iha patrimóniu ruma, mak ajénsia tenki emite kódigu barra foun ida bá patrimóniu nee. Bainhira patrimóniu ida lakon tiha ninia kógidu barra, mak Departamentu Jestaun Patrimóniu (DNJPE) sei emite Kódigu Barra hodi substitui (númeru tenki hanesan no hakerek ho liman).
KAPÍTULU IV
Jestaun Operasaun & Manutensaun Kareta sira nian
A. Jestaun Kareta sira nian
Nee sai hanesan elementu importante ida Jestaun Patrimóniu nian tanba kustu funsionamentu frota kareta sira governu nian sei sai signifikativu. Tanba nee, tenki determina sistema adisional sira hodi kontrola no monitor sistema bá kareta nia jestaun operasaun no manutensaun. Bá propózitu manual ida nee nian, implementasaun rekizitu operasional no manutensaun mak hanesan: presiza iha mekanismu no sistema jestaun nian hodi bele inkorpora manutensaun no operasaun kareta sira nian ho efisiénsia, seguru no ekonómiku.
B. Operasaun Kareta sira nian
1. Tiket Viajem (Trip Ticket) sai hanesan instrumentu importante ida atu rejista ho lolós no responsável viajem /jornada hothotu kareta sira governu nian. Rejistu Tiket Viajem iha informasaun sira tuirmai nee:
a. Data halo viajem nian
b. Naran kondutor nian
c. Fatin hahú viajem no fatin atu bá
d. Objektivu viajem nee nian
e. Kombustível neebé tau ba kareta (inklui No. Kupon Kombustível nian)
2. Kondutor kareta nian mak sei responsabiliza hodi prenxe Tiket Viajem no tenki assina iha fim jornada / viajem ida-idak nian. Bá Kareta Operasional sira Kustodiante mak mos responsabiliza hodi monitor preximentu Tiket Viajem nian. Informasaun neebé mak halibur iha Tiket Viajem sei uzadu atu monitor efisénsia no seguransa funsionamentu kareta nian. Atensaun: Tiket viajem tenke prenxe ho liman (hakerek ho liman). Tiket Viajem sai konsideradu nuudar prosedimentu atu kontrola emisaun kupon kombustível bá Kareta sira Estadu nian.
C. Faixa normal komsumu kombustívél bá kategoria oioin kareta sira nian mak hatudu iha lista iha kraik:
a. Baibain, konsumu kombustível nian sei anotadu iha manual kareta nian. Bainhita konsumu kombustível ás liu duke normal nee tanba faktor lubuk ida, no tenki investigadu kedas.
b. Kauza konsumu kombustível ás liu duke normal mak hanesan:
· Problema ho motor kareta nian;
· Furtu / naok kombutível nian;
· Erru iha elaborasaun relatóriu.
D. Manutensaun Kareta nian
Kareta hohotu neebé mak Pertense bá Estadu tenki halao manutensaun preventiva envesde manutensaun responsiva. Manutensaun Preventiva (MP) mak hanesan manutensaun kareta nian tuir programa neebé definidu tiha ona atu prevene avaria no atu hanaruk vida / moris operasional kareta nee nian. Manutensaun Responsiva (MR) mak atu hatán bá probelam ruma neebé mak akontese ho kareta ida nee, baibain rezulta iha kustu manutensaun neebé ás no habadak vida operasional kareta sira nian.
Programa manutensaun preventiva neebé rekomendadu mak inkluídu iha Aneksu 21, no presiza halo vistoria mekánika iha kada 5000 km. Iha nível Vistoria Mekánika oin tolu (A, B & C) ho vistoria mekánika ida abranjente liu mak iha kada 20,000km. Hanesan ezemplu, kareta foun ida sei halao vistoria mekánika konforme programa ida tuirmai nee:
Tabela vistoria mekánika Manutensaun Preventiva nian no ninia Leitura Kilometrajen nian
Implementasaun programa manutensaun preventiva bele halao tantu ho leitura kilometrajen akumulada no ho ninia data prazu atu ramata nian. Kareta sira neebé mak uzadu iha sidade tenki halao manutensaun fulan nen-nen, no kareta sira neebé halo viajem beibeik bá distritu sira, mak rekomenda atu halo MP fulan toltolu, ka bainhira presiza tuir ninia kondisaun aktual. Tenki uza mekániku kompetente no kualifikadu ida atu halao manutensaun preventiva. Rekomenda mos atu emite lisitasaun no kontratu ida ba manutensaun frota em jeral nian duke halo lisitasaun bá servisu mekániku ketak-ketak.
E. Markasaun Kareta sira neebé mak Pertense bá Estadu
Kareta hothotu Estadu nian presiza tau markasaun permanente ho liafun Kareta Estadu hafoin halao ninia rejistu. Ida nee atu asegura katak Kareta sira Estadu ninian vízivel momós bá públiku iha momentu hothotu, no atu hamenus risku sala uza kareta sira neebé mak la markadu.
1. Kategoria kareta sira neebé tuir mai la presiza atu tau marka:
a. Kareta sira Polísia nian (bainhira markadu momós nuudar Kareta Polísia ida)
b. Kareta Militar sira (bainhira markadu momós nuudar Kareta Militar ida)
c. Kareta Emerjénsia sira seluk (Ambulánsia, Bombeiru, sst) (bainhira markadu ho momós nuudar Kareta Emerjénsia ida)
2. Ofisiál Estadu sira tuirmai nee la presiza tau markasaun iha sira nia kareta.
a. Prezidente Repúblika
b. Membru sira Parlamentu nian
c. Membru sira Governu nian
d. Prezidente Tribunal Rekursu nian
e. Komisáriu sira Instituisaun Públika Autónoma nian
3. Kareta sira neebé mak Funsionáriu Públiku sira uza iha instituisaun sira iha leten, tenki marka ho Kareta Estadu. Nunee mos bele providensia logo Ministériu nian bá propózitu identifikasaun nian.
4. LM/EI iha autorizasaun atu tau sira nian LOGO bá propózitu identifikasaun nian. Logo nee bele tau iha kapó kareta nian.
F. Manutensaun Patrimóniu sira seluk nian
Portantu, patrimóniu sira seluk mos presiza manutensaun preventiva beibeik atu hanaruk sira nia moris no hamenus kustu reparasaun / hadia nian, neebé inklui:
a. Motor sira (muda óliu iha kada 500km, revistu mekániku kada 2500km)
b. Jerador sira (haree manual fábrika nian) ka muda óliu kada 250 oras operasaun & revistu mekániku jeral kada 2500 oras operasaun).
c. Ar Kondisionadu (jeralmente kada fulan 3)
d. Fotokopiador (haree manual fábrika nian)
e. Ro-ahi sira (haree manual fábrika nian)
f. Ekipamentu boot sira, Kamioneta no unidade motorizadu sira seluk (hare manual fábrika nian)
Programa manutensaun preventiva bá patrimóniu sira iha leten sai responsabilidade uzuáriu ida-idak nian. Programa nee tenki halao iha konformidade ho rekomendasaun sira fábrika nian.
KAPITULU V
Alienasaun Patrimoniu nian
A. Deklarasaun Patrimoniu Esedente sira nian
Alienasaun patrimoniu hotu hotu nian sei administradu sentralmente iha DNJPE Ajensia sira Governo nian laiha autorizasaun atu aliena diretamente patrimoniu sira. Bainhira patrimoniu ruma pronto ona atu halo alienasaun, mak Ajensia relevante tenki prenze Formulariu Alienasaun Patrimoniu neebe tenki aprovadu hosi Ministru Ajensia nee nian. Uusariu petrimoniu nee nian ho Director Administrasaun tenki mos assina hodi rekonnese alienasaun nee no Departamentu Alienasaun Patrimoniu iha DNJPE mos tenkiassina atu rekoñese katak simu duni ona patrimóniu nee. Patrimóniu Substituisaun só bele adkiri liu hosi prosesu orsamentu anual normal ajénsia nian.
1. Departamentu Aliensaun Patrimóniu iha DNJPE sei halao Avaliasaun bá Alienasaun sasan ida-idak nian, hodi haree pontu sira tuirmai nee:
a. Valor depresiadu (lakon valor) patrimóniu nian
b. Valor Merkadu Potensial patrimóniu nian bainhira fan
c. Estadu fíziku patrimóniu nee nian
d. Kustu reparasaun atu funsiona operasionalmente fila fali
e. Idade patrimóniu nee nian
f. Total kilómetru jornada nian (bá kareta sira)
Bazeadu iha buat sira iha leten, Departamentu Alienasaun Patrimóniu sei hili opasaun ida hosi Formuláriu Alienasaun Patrimóniu:
a. Alienasaun tenki aprovadu hosi Komisaun Leilaun.
b. Patrimóniu sira tenki fó fila fali bá operasaun iha ajénsia relevante.
c. Tenki re-aloka patrimóniu bá ajénsia seluk, bainhira patrimóniu nee laiha tan ona utiliidade iha Ministériu nee.
Bainhira rekomendasaun mak atu aliena patrimóniu ida, mak sei tau valor estimadu ida bá patrimóniu ida-idak.
Valor nee normalmente sei bazeadu iha valor depresiadu ho ajustamentu kualkér faktor signifikante nian.
B. Autorizasaun Alienasaun nian (Artigu 7 Dekretu Lei No. 32/2011)
1. Diresaun Jestaun Patrimóniu mak responsabiliza hodi halo promosaun bá avaliasaun patrimóniu sira nian, no Komisaun Leilaun mak responsabiliza bá autorizasaun no definisaun métodu sira alienasaun nian.
2. Ministru Finansas mak sei aprova lista patrimóniu nian bá alienasaun.
3. Primeiru Ministru tenki konfirma autorizasaun bá métodu internu sira bá alienasaun patrimóniu nian.
Konfirmasaun nee sei bazeadu iha opiniaun téknika hosi Diresaun Jestaun Patrimóniu nian.
4. Sei halo alienasaun bá patrimóniu sira bainhira sira la suporta tan ona hoefisiénsia operasaun sira governu nian. Desizaun atu halo alienasaun bá patrimóniu bele bazeia iha razaun sira ida tuirmai nee:
a. reparasaun ekonómiku ás liu ... anutasaun asterisko tolu nian haree kontinuasaun iha pajina 30
b. Sei laiha utilidade iha futuru
c. Obsoletu ka inefisiénsia operasional
d. La seguru atu patrimóniu nee halao operasaun
Prosesu alienasaun patrimóniu tenki administradu ho kuidadu atu garante katak governu simu rendimentu
másimu no asegura transparénsia.
Patrimóniu ida sei konsideradu reparasaun ekonómiku ás liu bainhira kustu antesipadu manutensaun nian iha futuru ás liu benifísiu antesipadu neebé mak hein hosi utilizasaun patrimóniu nee nian. Kustu manutensaun patrimóniu ida nian liu 50% hosi folin kompra orijinal.
5. Patrimóniu Móvel sira neebé uzadu bá operasaun Timor-Leste nian fora hosi nasaun nee, mak hanesan: Gabinete Embaixada no Konsuladu sira tenki tuir prosedimentu, regra no regulamentu sira neebé mak estipuladu iha diploma ministerial kona-ba patrimóniu móvel estadu nian. Lista patrimóniu móvel nian bá alienasaun tenki preparadu no aprovadu hodi Ministru Finansas antes implementasaun alienasaun patrimóniu sira nian. Komisaun mak deside kona-ba métodu adekuadu alienasaun patrimóniu nian bá patrimóniu móvel sira neebé uzadu fora hosi nasaun, iha neebé DNJPE bele delega ninia implementasaun.
C. Komisaun Alienasaun nian (Artigu 14 Dekretu Lei No.32/2011)
1. Komisaun Leilaun sei kompostu hosi prezidente no Vise Prezidente ida no membru tolu neebé sei nomeadu liu hosi ordem konjunta Ministru Finansas (MF) no Mintru Infra-estrutura nian. Membru sira nee sei mai hosi Diresaun no Ministériu sira tuirmai nee:
2. Kompeténsia Komisaun Alienasaun nian
a. Komisaun mak sei responsável hodi fó autorizasaun bá alienasaun no define métodu alienasaun adekuadu bá patrimóniu sira neebé atu halo alienasaun.
b. Lidera Leilaun Públika (Abertura Lisitasaun nian) no aprova métodu sira presu negosiadu nian, bainhira aplikável.
c. Komisaun tenki aprova formuláriu sira bá lisitasaun interna no mekanismu sira bá alienasaun neebé mak iha konkordánsia ho dekretu lei no. 32/2011.
D. Métodu sira Alienasaun nian (Artigu 8 Dekretu Lei No. 32/2011)
1. Presu Negosiadu tenki aplika esepsionalmente iha alienasaun patrimóniu sira neebé mak halao negosiasaun direta ho ema espesífiku hafoin provizaun avaliasaun substansiadu patrimóniu ruma nian hosi Diresaun bá Jestaun Patrimóniu nian, mak hanesan: identifikasaun parte interessada sira nian, natureza patrimóniu neebé laiha possibilidade atu aliena ho forma métodu kualkér ida, métodu alienasaun neebé mak bele aplika maibe sei la prodúz presu diak. Komisaun Leilaun mak responsável bú autorizasaun métodu sira presu negosiadu nian.
ATENSAUN: PRESU NEGOSIADU sai hanesan opsaun final hafoin avaliasaum no kumpre kondisaun hothotu neebé mak temi ona iha leten. Implementasaun métodu alienasaun ida nee nian tenki konfirmadu hosi Primeiru Ministru.
2. Alienasaun Patrimóniu liu hosi Doasaun
Métodu Alienasaun liu hosi Doasaun bele prodúz rezultadu diak bá governu. Bainhira no karik sasan sira
nee ho valor kiik, maibe bele iha valor boot bá grupu balu (ez. Komputador obsoletu sira bele útil bá
formasaun komputador nian).
Bele halo doasaun patrimóniu bá instituisaun sira tuirmai nee:
a. NGO Nasional sira neebé rejistadu ho NGO Forum (FONGTIL) ka Ministériu Finansas
b. Instituisaun Edukasaun Naun Governamental sira
c. Organizasaun Relijiozu sira
d. Fundasaun sira neebé mak servisu bá kauza sosial sira (ez. Orfanatu sira)
Bainhira Métodu Doasaun ida nee mak selesionadu no aprovadu hosi Komisaun Leilaun nian, mak Departamentu Alienasaun Patrimóniu sei elabora MOU ida hodi konfirma termu sira doasaun nian. MOU nee tenki assinadu hosi Diretór Diresaun Jestaun Patrimóniu nian, no reprezentante ida hosi organizasaun benefísiária antes entrega no transfere sasan sira nee.
3. Patrimóniu Móvel Sukata sira
a. Patrimóniu Móvels sira só bele sai sukata bainhira sira nia rekuperasaun determina katak la prátiku.
b. Lista patrimóniu neebé mak atu bá sukata sei elaboradu hosi Diresaun Jestaun Patrimóniu, aprovadu hosi Ministru Finansas. Nee responsabilidade Komisaun Leilaun nian atu deside kona-ba métodu sukata neebé aplikável.
c. Diresaun Jestaun Patrimóniu mak sei responsabiliza hodi hatama bá sukata patrimóniu alienadu hothotu
iha konkordánsia ho prosedimentu sira neebé rekomendadu hosi Komisaun Leilaun nian.
d. Tenki halo rejistu ida kona-ba patrimóniu sukata hothotu.
E. Leilaun Públika (Artigu 9 Dekretu Lei No. 32/2011)
1. Leilaun Públiku ida sei lidera hosi Komisaun Leilaun nian.
2. Avizu Venda iha Leilaun Públiku sei publikadu liu hosi média ho kobertura iha Territóriu Nasional tomak, no tenki inklui informasaun sira tuirmai nee:
a. Fatin, data no oras neebé atu realiza leilaun nee;
b. Deskrisaun no valor báziku patrimóniu ida-idak neebé mak atu fan;
c. Kondisaun sira pagamentu nian.
3. Lisitante vensedor sira sei simu avizu pagamentu nian ida, hodi hatudu patrimóniu neebé mak sira manan no montante atu selu. Bainhira lisitante ida ho oferta ás liu falla atu selu patrimóniu neebé mak fó bá nia durante prazu estabelesidu, mak lisitante ida neebé halo ofesta ás iha segundu lugar sei hetan oportunidade atu sosa patrimóniu nee. Bainhira nia mos la selu montante devidu, mak oportunidade atu sosa nee sei passa bá terseiru lisitante ho oferta ás. Atensaun: Montante oferesidu tenki korresponde ho presu rezervadu no faktor signifikante sira seluk.
4. Patrimómiu alienadu sira sei liberadu hafoin halo pagamentu iha konta leilaun nian iha BPA iha prazu loron lima nia laran, ho tan estensaun loron 3 bainhira presiza.
F. Lisitasaun Públika (Artigu 10 Dekretu Lei No. 32/2011)
1. Venda patrimóniu móvel sira nian liu hosi lisitasun públika konsiste iha submisaun oferta hosi lisitante iha envelope taka metin.
2. Avizu kona-ba Lisitasaun Públika sei publikadu liu hosi media ho kobertura iha Territóriu Nasional tomak.
3. Lisitasaun Públika sei lidera hosi Diresaun Jestaun Patrimóniu nian.
4. Avizu kona-ba Lisitasaun Públika sei inklui liu-liu informasun sira tuirmai nee:
a) Deskrisaun patrimóniu sira neebé mak atu fan;
b) Valor baze lisitasaun nian, bainhira aplikável ;
c) Kondisaun sira pagamentu nian no prazu bá lisitante vensedor atu halo pagamentu;
d) Fatin, data no oras atu halo submisaun oferta sira nian;
e) Loron no oras neebé mak patrimóniu sira nee sei disponível bá vizita:
f) Fatin, data no oras neebé mak atu loke oferta sira nee;
5. Lisitante tenki submete oferta sira nee iha envelope ida taka metin, enderesadu bá Diretór Diresaun Jestaun Patrimóniu nian no entrega iha fatin dezignadu too oras neebé mak atu realiza.
6. Diresaun Jestaun Patrimóniu sei emite no entrega nota ida katak simu tiha ona oferta (BRN) hodi identifika lisitante, no hatudu loron no oras neebé mak Diresaun nee simu oferta nee. (Formuláriu BRN Aneksu 33)
7. Patrimóniu nee sei fan bá lisitante neebé ható oferta ás liu. Bainhira iha impate, mak sei repete prosesu lisitasaun, entre lisitante rua deit.
8. Asaun abertura oferta sira nian sei públiku. Oferta sira sei kontinua iha envelope taka metin, no rai iha responsabilidade Diretór Diresaun Jestaun Patrimóniu nian, too data no oras estabelesidu atu loke, tuir Avizu Lisitasaun Públika nian.
9. Sei loke oferta ida-idak. Hafoin loke envelope, sei fó sai iha lian makás naran lisitante nian no montante neebé mak oferese.
10. Akta abertura lisitasaun nian tenki elabora hosi Diresaun Jestaun Patrimóniu.
G. Lisitasaun Interna (Artigu 11 Dekretu Lei No. 32/2011)
1. Iha maneira rua lisitasaun interna nian neebé mak limitadu bá Ajente no Funsionáriu sira Estadu
nian, mak hanesan:
a. Lisitasaun interna limitadu bá órgaun administrasaun públika neebé mak patrimóniu sira nee pertense bá;
b. Lisitasaun interna limitadu bá órgaun administrasaun públika iha jeral hosi LM/IE hothotu.
2. Komisaun Leilaun mak sei responsabiliza bá selesaun no aprovasaun formuláriu bá lisitasaun interna.
3. Diresaun Jestaun Patrimóniu mak sei responsabiliza bá implementasaun formuláriu aprovadu sira métodu alienasaun nian bá lisitasaun interna.
H. Prosesu Lisitasaun:
Atu fó oportunidade bá sidadaun hothotu hodi partisipa iha Lisitasaun ida, tenki publika avizu iha Média Nasional (Televizaun, Jornal ka Rádiu) durante pelumenus loron 14 ho possivel estensaun loron 5, karik nesesáriu.
Lisitasaun tenki loke bá submisaun durante loron útil 5. Tenki fahe Kondisaun Jeral Lisitasaun Públiku nian bá ema hothotu neebé mak tama iha fatin Lisitasaun. Atu submete oferta mak tenki uluk prenxe Formuláriu Submisaun Oferta. Atu garante katak oferta hothotu neebé mak submetidu nee jenuínu duni, mak lisitante sira tenki selu uluk 10% hosi valor oferta nian iha banku dezignadu hosi Departamentu Tezouru. Maibe, 10% nee sei fó fila fali bá Lisitante sira neebé mak manán ka bá sira neebé mak lakon hafoin fó sai rezultadu avaliasaun oferta sira nian. Atensaun: Lisitante sira tenki foti 10% depózitu nee durante períodu loron útil 30 neebé permitidu, konta hosi publikasaun data previstu bá liberasaun depózitu 10% nian. Depózitu 10% neebé mak restu hafoin nia prazu ramata sei konfiskadu no transferidu bá konta leilaun nian iha BPA. Lisitante Vensedor neebé mak dada-an no desidi la foti sasan neebé mak sira manan, mak sei redúz 50% hosi ninia depóziti 10% nian.
Bainhira la aprezenta prova pagamentu nee nian mak sei la aseita oferta. Formuláriu Submisaun tenki pre-numeradu no pre-imprimidu, atu depózitu sira bele fasilmente auditadu. Oferta sira tenki submete iha envelope taka metin, hatama bá iha Kaixa Lisitasaun neebé taka metin ho xave, lokalizadu iha fatin fan patrimóniu nian. Tenki halo rejistu oferta sira neebé mak tama, no kada Oferta sei tau Númeru Kontrolu ida (hakerek iha envelope nia lolon liur). Diretór DNJPE mak sei rai xave sira Kaixa Lisitasaun nian iha fatin seguru toó abertura ofisial hosi Komisaun Lisitasaun nian.
I. Abertura Lisitasaun nian:
Komisaun Lisitasaun tenki forma ho pelumenus membru nain lima; presiza mos membru ida hosi Komisaun Leilaun atu partisipa iha Komisaun ida nee. Membru sira seluk bele forma hosi Funsionáriu Públiku sira hosi Ajénsia Governu oioin. Abertura lisitasaun tenki dokumentadu iha Akta Abertura Lisitasaun no iha Rezumu Lisitasaun. Akta Abertura Lisitasaun nian ezije Membru Komisaun Lisitasaun ida-idak atu sertifika sira ka sira nian membru família rasik sira (Aman, Inan, Maun, Alin, Primu, Tia, Tiu) la submete oferta no laiha interesse pessoal iha Lisitasaun nee. Venda / Fan nee sei fó bá oferta ida neebé diak liu bá sasan ida-idak, hodi assume katak oferta nee ás liu rezerva neebé aprovadu hosi Komisaun Leilaun no ida nee iha interesse governu nian. Bainhira oferta ida rejeitadu tanba laos iha interesse governu nian, mak razaun bá nee tenki hakerek ho klaru iha akta. Bainhira iha montante oferta neebé hanesan, venda / fan nee sei fó bá lisitante ida neebé ható oferta ás uluk. Lisitante vitoriozu ida-idak sei kontaktadu liu hosi Telefone atu bá foti Nota Prémiu Venda nian no Avisu Pagamentu. Atu garante padraun ás transparénsia nian halo tuir duni iha prosesu atribuisaun venda nian, mak presu venda / fan no lisitante sasan ida-idak nian tenki publika liu hosi Média Nasional durante pelumenus loron tolu.
J. Pagamentu:
Pagamentu bá Patrimóniu Móvel Estadu nian hothotu neebé mak alienadu tenki depozitadu iha konta leilaun nian iha Banku Autoridade no Pagamentu (BPA), no sei hetan resibu ida neebé sei aprezenta bá iha Departamentu Alienasaun Patrimóniu iha (DNJPE) nuudar konfirmasaun pagamentu kompletu nian.
K. Falla atu selu iha prazu akordadu nia laran:
Bainhira lisitante ida ho oferta ás liu falla atu selu patrimóniu nee iha prazu determinadu ia laran, mak Komisaun Lisitasaun tenki reune, no venda nee sei oferese fali bá lisitante ida ho oferta ás segundu (hodi assume katak oferta nee ás liu presu rezerva nian). Tenki halo akta reuniaun nee nian, tenki emite Nota kona-ba Rezultadu Lisitasaun nian liu hosi Média Nasional durante loron tolu. Prosesu ida iha leten nee tenki repete too fan sasan sira nee hotu, ka laiha tan ona oferta ás liu presu rezerva nian.
L. Patrimóniu Móvel sira neebé Sujeita bá Rejistu (Artigu 13 Dekretu Lei No. 32/2011 hosi 27 Jullu)
Kualkér patrimóniu móvel neebé adkiridu hosi Estadu, iha kualkér prosesidmentu neebé previstu iha dokumentu ida nee, tenki devidamente rejistadu iha komprador nia naran. Diresaun Jestaun Patrimóniu mak responsabiliza hodi garante kumprimentu artigu ida nee nian.
M. Vida / Moris Útil Patrimóniu nian
Moris útil patrimóniu ida nian mak períodu uzu neebé mak hein hosi patrimóniu nee. Bainhira uza patrimóniu sira liu sira nia moris útil sei la ekonómiku ka efiseinte tanba kustu manutensaun patrimóniu tuan sira nian sei ás liu benefísiu neebé mak hetan hosi patrimóniu sira nee. Seksaun ida nee defini Moris útil neebé mak rekomenda bá sub-kategoria patrimóniu sira ida-idak nian.
P. Kálkulu Taxa Depresiasaun sira nian
Depresiasaun rekoñese diminuisaun iha valor patrimóniu ida nian durante ninia vida útil. Patrimóniu ida nia valor depresiadu sai hanesan informasaun importante ida bainhira halo desizaun atu hadia ka aliena patrimóniu nee no ninia valor tenki rejistu iha Rejistu Patrimóniu nian.
Métodu depresiasaun neebé uzadu iha patrimóniu hothotu mak metódu liña rekta signifika katak patrimóniu sei depresiadu liu-liu durante ninia siklu moris.
Taxa depresiasaun patrimóniu ida nian sei kalkuladu hanesan tuirmai nee:
Taxa depresiasaun = 1 / moris útil
Ez. Komputador ida iha moris útil tinan 4
Depresiasaun = 1/4 = 0.25 or 25% kada tinan.
Patrimóniu ida nia valor depresiadu sei kalkuladu hanesan tuirmai nee:
Valor depresiadu = Kustu Orijinal - (total tinan iha servisu x taxa depresiasaun) *Kustu Original)
Ez. Komputador ida kusta osan $2,000 halao servisu durante tinan rua
Valor depresiadu = $2,000 ((2 x 0...25)*2000) = $1000
Valor Rezidual:
Tanba tenki fan patrimóniu balu enkuantu sira sei iha folin, mak presu fan / venda nian neebé mak espera ka Valor Rezidual tenki tau iha konsiderasaun bainhira kalkula taxa depresiasaun.
Iha kazu ida nee, Taxa Depresiasaun sei kalkuladu hanesan tuirmai nee:
Taxa Depresiasaun = (1 valor rezidual %) /Vida útil
Ez. Kareta ida iha ninia moris útil tinan 6, no espera atu fan iha final ninia Moris útil ho folin 20% hosi Kustu Orijinal.
Taxa Depresiasaun = (1 - 0.20)/6 = 0.1333 or 13.33% kada tinan
Favor ida iha atensaun katak, taxa sira nee uzadu ho finalidade atu halo deit estimasaun, no sempre presiza tau grau julgamentu uitoan bainhira halo avaliasaun bá valor patrimóniu sira nian. Sirkunstántia individual no kondisaun patrimóniu sira nian sei beibeik varia no ida nee sei fó impaktu iha valor real.
Q. Aktualiza dadaun Rejistu no manutensaun Rejistu Alienasaun nian
Rejistu patrimóniu tenki aktualizadu ho Formuláriu Alienasaun Parimóniu iha loron 7 nia laran. Rejistu kona-ba patrimóniu alienadu sira tenki mantein durante pelumenus tinan 7 hafoin ninia alienasaun. Papelada hothotu kona-ba venda patrimóniu ida nian tenki arkiva iha arkivu Patrimóniu Surat Tahan nian.