REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE

Diploma Ministerial

1/2010

REVIZAUN

KONA-BA ASSEMBLEIA LOKAL





Diploma Ministerial ida ne'e revizaun husi Diploma Ministerial No. 1/2008 kona-ba Assembleia Lokal ne'ebé fo-sai husi Ministério da Administração Estatal iha 2008.



Eleisaun Chefe de Suco no membru Conselho de Suco legitima estrutura komunidade nian ne'ebé hori uluk la iha rekoñesimentu formal.



Hanesan deklara iha artigo 2 (1) lei No. 3/2009 kona-ba Lideransa Komunitaria no nia Elisaun, objetivu estrutura komunitario maka organiza partisipasaun comunidade atu buka solusaun ba sira nia problemas, tau matan ba sira nia intereses e reprezenta sira, wainhira persiza.Tanba ne'e, tenki estabelese mekanismu hirak ne'ebé presiza hodi garante koordenasaun ne'ebé apropriado entre estrutura komunidade no administra-saun estado nian iha nivél Sub-Distrito no Distrito; atu bele gradualmente maibe hó kuidadu prepara estrutura adminis-trativa foun ida ne'ebé halo tuir regras konstitusionais nian.



Objetivu final maka Administrasaun do Estado tenki partisipa ativo no integrado liu tan iha komunidade. Tanba ne'e, objetivu husi Diploma ida ne'e maka atu implementa programa pilotu iha Distrito hotu-hotu, no mós halao nafatin estudu kona-ba divisaun administrativa foun no tuir mai re-estrutura aparelo Estadu nian.



Estrutura piloto hirak ne'e sei ramata wainhira quadro legais kona-ba Poder Lokal iha no kompletamente implementa.

Hanesan ne'e, tuir Artigu 25 Decreto-Lei 37/2008, loron 22 fulan Outubru, no mós provizaun Artigu 117.2a Konstituisaun Repúblika nian, Ministru Administração Estatal e Ordenamento do Território, determina hanesan tuir mai ne'e:



Artigu 1

Objetivu



Diploma ida ne'e defini no regula kompozisaun no funsionamentu Assembleia Distrito (AD) no mós Comisaun Dezenvolvimentu Sub Distrito (CDSD). Objetivu maka atu koko modelu institusional iha Distrito hotu hodi bele hetan referensia no lisaun praktika ba futuru.



Artigu 2

Assembleia Distrito (AD)



1. Assembleia Distrito maka orgaun ne'ebé harii iha nivel Distrito pilotu iha Programa Dezenvolvimentu Lokal (PDL) nia laran, ho mandatu hodi determina oinsá alokasaun Fundus Dezenvolvimentu Lokal (FDL) utiliza tuir Regulamentu Finansa.



2. Assembleia Distrito maka responsabiliza kona-ba prepara-saun planu investimentu no orsamentu iha nivel Distrito, inklui defini oinsá atu aloka sira nia alokasaun anual FDL tuir regulamentu planeamentu ne'ebé aprovado.



3. AD iha responsalidade hodi tau matan ba implementasaun planu atividade no implementasaun ba desizaun orsamental bazeia ba regulamentu ne'ebé estabelesido kona-ba aprovisionamento [konkursu] no kontratu de servisu husi Assembleia Lokal sira, regras implementasaun seluk ba AD ne'ebé sei aprova husi MAEOT.



4. AD mós responsabiliza ba entrega projetu/investimentu hotu-hotu bainhira ramata ona ba komunidade ne'ebé uza ka ba setor beneficiario, maibe garante duni katak aranjos operasaun no manutensaun planeia no implementa.



Artigu 3

Comisaun Dezenvolvimentu Sub-Distrito (CDSD)



1. Comisaun Dezenvolvimentu Sub Distrito maka hanesan ekstensaun [hatutan] husi Assembleia Distrito ne'ebé estabelese ho objetivu atu fo apoio, fo rekomendasaun tuir area prioridades dezenvolvimentu lokal no superviziona implementasaun desizaun Assembleia Distrito nian.



2. Comisaun Dezenvolvimentu Sub Distrito responsabiliza mos ba konsultasaun Suco no rekomendasaun Suco nian tuir area prioridades ba AD ho kolaborasaun diak e iha supervisaun AD.



3. Comisaun Dezenvolvimentu Sub Distrito tenki fo apoio ba AD hodi realiza AD nia responsabilidade supervizaun no tenki relata ba AD durante implementasaun AD nia plano no orsamento.



Artigu 4

Kompozisaun AD no CDSD



1. AD komposto husi membrus votantes permanente no ezekutivu (la'os membros votantes).



2. CDSD komposto husi funsionario governo nivel Sub Dis-trito no reprezentantes Conselho de Suco eleito. Membro sira ne'e tenki iha estatuto hanesan iha CDSD, anaunser vota ba representante AD.



Artigu 5

Membrus CDSD



1. CDSD kompostu husi: funsionario governo nivel Sub Dis-trito (inklui reprezentante sektoral) no reprezentante membrus Conselho de Suco eleito.



2. Ba Sub-Distrito sira neebe maka iha suco 3 ka liu, repre-zentante membrus Conselho de Suco nian hamutuk ema nain rua (2). Membru ida maka Chefe Suco eleito e membru ida seluk maka reprezentante feto/mane ida.



3. Ba Sub Distrito sira nebe iha suco rua ka menus, repre-zentante membrus Conselho de Suco nian tenki ema nain tolu (3). Membru ida maka Chefe do Suco eleito e nain rua seluk mai husi membrus Conselho de Suco. Husi nain tolu ne'e se nukazu mane nain rua ida tenki ser feto nune'e mos se feto rua ida tenki ser mane (vis a vis).



4. Reprezentante Suco sira ne'e selesionado husi Conselho de Suco ida-idak. Karik Chefe de Suco ne'e mane ida maka reprezentante segundo tenki feto ida, nune'e mós karik Chefe de Suco ne'e feto ida maka reprezentante segundo tenki mane ida (vis a vis).

5. Membrus Conselho de Suco ne'e mós tenki hili reprezentante alternativo entre sira rasik, hodi atende enkontru CDSD wainhira reprezentante permanente la marka prezensa ou la iha posibilidade atu tuir enkontru.



6. Conselho de Suco maka hanesan temi iha artigo 5 (1) no (2) husi lei no. 3/2009 kona-ba Lideransa Comunitaria no nia Eleisaun. Sira maka bele sai hanesan reprezentante Conselho de Suco hodi ba tur iha CDSD. Membrus Suplentos Conselho Suco nian so bele sai membrus CDSD wainhira priense ona artigo 7 husi lei nebe refere.



7. Mandato membros permanente CDSD nian ne'e ba periodo ne'ebé hanesan ho mandato membro Conselho de Suco eleitu. Anaunser Municipiu estabelese ona.



8. Proseso oinsa membros permanente sira ne'e hili maka esplika iha Anexsu 1 husi Diploma ida ne'e.



Artigu 6

Membrus Votantes Permanente AD



1. Membrus votantes permanente AD nian kompostu husi reprezentante nain tolu (3) ne'ebe mai husi membro CDSD ida-idak. Sira nain tolu (3) ne'e hili husi membrus CDSD iha enkontru CDSD especial ida ne'ebé halao ho objetivu eleisaun. Husi reprezentante nain tolu ne'e ida tenki feto. Iha enkontru ida ne'ebé CDSD halao hodi hili ninia membru atu sai membru permanente AD nian, sira mós tenki hili sira nia membrus alternativu nain tolu (3) ho komposisaun feto no mane (sexo) tenki hanesan ho membru permanente.



2. Mandatu ba membrus permanente AD nian hanesan hó periodo mandatu Conselho de Suco. Anaunser Municipiu estabelese ona



3. Proseso kona-ba oinsa membrus permanente CDSD sira ne'e hili maka esplika ona iha Anexsu 2 husi Diploma ida ne'e.



Artigu 7

Membrus Exekutivu AD



1. Membro exekutivu (laos-votantes) AD komposto husi:



a. Administrador Distrito;, Adjunto/a Administrador Distrito,;



b. Ofisial Dezenvolvimentu Distrito ,Administrador Sub Distrito no Ofisial Dezenvolvimentu Comunitaria sira.



c. Chefe departementu servico deskonsentradus ministeriu central ne'ebe maka instaladu iha kada Distrito .



d. Entidades relevante seluk ne'ebé Sekretariu Exekutivu konvida bainhira sira nia partisipasaun ne'e konsidera necesita. Konvite ne'e belé mós ba reprezentantes husi Organizasaun Nao Governamentais Timor-oan sira nian no reprezentantes husi organizasaun sosiedade sivil sira seluk.



2. Membrus Exekutivu partisipa iha diskusaun kona-ba asuntus hirak ne'ebé inklui ona iha agenda maibe sira ne'e la permite atu vota, ne'ebé exklusivu ba membrus per-manente.



3. Administrador Distrito ida-idak maka Sekretariu Exekutivu AD nian. Karik akontese katak sira falta ka laiha posibildade atu atende enkontru hirak ne'e Adjunto/a Administrador Distrito maka sei troka sira.



Artigu 8

Funsaun Sekretariu Ezekutivu AD



1. Sekretariu Ezekutivu AD sira iha funsaun hirak tuir mai ne'e:



a. Konvoka no diriji enkontru AD;



b. Garante no superviziona funsaun sekretariadu iha en-kontru (minuta, arkivu no korespondensia relevantes);



c. Mantein komunidade Distrito tomak informado kona-ba progresu atividade AD nian, liu-liu desizaun hirak ne'ebé foti no ninia implementasaun ne'ebe efetivu;



d. Relata ba AD progresu implementasaun husi AD nia desizaun.



2. Sekretariu Ezekutivu bele konvoka enkontru extra ordinariu ne'ebé nia durasaun enkontru bele loron tomak ida.



3. Enkontru hirak ne'e konvoka tuir forma definido ida ne'ebé preparado husi DNDLOT no konvite ne'e tenki termina loron, horas no fatin e mós agenda ba enkontru ne'e. Konvite hirak ne'e tenki haruka semana ida antes loron atu halao enkontro.



Artigu 9

Funsaun Chefe CDSD



1. Administrador Sub Distrito mak hanesan Chefe ba CDSD;



2. Se nu kazu iha votus hanesan, votu husi Chefe CDSD tenki konta hanesan votus rua.



3. Chefe CDSD tenki iha funsaun hirak tuir mai ne'e:



a. Konvoka no diriji enkontro CDSD;



b. Garante no superviziona funsaun sekretariado, enkon-trus (minutas, arquivo no korespondensia relevante)



c. Mantein komunidade Sub Distrito no Assembleia Distrito informado kona-ba progresu atividades AD no CDSD nian, liu-liu kona-ba desizaun hirak ne'ebe foti no implementasaun ne'ebe efetivu. Relata ba AD no CDSD kona-ba progresu implementasaun husi desizaun sira nian.



d. Chefe CDSD bele konvoka enkontru extra ordinario ne'ebe durasaun enkontru loron ida tomak.



4. Enkontru hirak ne'e konvoka tuir forma definido ne'ebé prepara husi DNDLOT e konvite hirak ne'e tenki determina loron, horas, no fatin e agenda ba enkontro ne'e. Konvite hirak ne'e tenki haruka semana ida antes loron atu halao enkontro.



Artigu 10

Provizaun Informasaun



1. Sekretariu Ezekutivu AD tenki fó informasaun ba publika kona-ba atividades Assembleia nian liu husi;



a. Taka lista membrus assembleia nian iha kuadru avizu Administrasaun no mós fatin publiku seluk iha Distrito no Sub-Distrito;



b. Taka kopia ida husi minuta enkontru ida-idak nian iha kuadru avizu publiku durante semana ida nia laran depois de kada enkontru ramata;



c. Haruka kopia minuta enkontru ida-idak nian ba membrus permanente hotu-hotu iha semana ida nia laran depois de kada enkontru ramata;



d. Haruka kopia minuta kada enkontru CDSD nian ba Sekretariu Ezekutivu AD;



e. Taka kopia planu investimentu no orsamentu anual ne'ebe aprova ona (ou revizaun karik iha) iha kuadru avizu Administrasaun no fatin publiku seluk iha Distrito no iha Sub-Distrito;



f. Taka kopia relatorio anual iha kuadru avizu no fatin publiku hirak ne'ebé termina tiha ona iha leten ne'e;



g. Halo informasaun relevante hotu-hotu disponibel tuir directrizes no regulamentus DNDLOT/MAEOT nian.



2. Reprezentantes Conselho de Suco ne'ebé maka membrus AD responsabiliza atu komunika informasaun detailladus ba sira nia Conselho de Suco kada desizaun ne'ebé foti tiha ona no atividade saida deit maka halao iha Assembleia ne'ebé sira pertense ba.



3. Reprezentantes Conselho de Suco nian ne'ebé maka membrus AD tenki garante publikasaun kopia "minuta" enkontru hotu-hotu husi kada enkontru ne'ebé sira partisipa/hola parte iha kuadro avizu publiku iha sira nia Suco ida-idak.



Artigu 11

Enkontru Regular no ekstra ordinariu



1. Enkontru regular AD nian halao kada trimestre. Enkontru regular hirak ne'e labele liu loron rua, anaunser ba primeira enkontru.



2. Enkontro regular CDSD nian halao dala tolu kada tinan e tenki koordena hamutuk ho horario Planeamentu AD nian.



3. Enkontru ekstra ordinariu AD bele realiza maksimu dala rua kada tinan fiskal. Enkontru ekstra ordinariu ida tenki realiza iha fim de Desembru kada tinan fiskal para diskuti relatoriu progresu implementasaun no jestaun orsamentu hodi submete ba DNDLOT/MAEOT.

4. Enkontru ekstra ordinariu AD so bele halao wainhira iha enkontru regular la priense quorum ou laiha desizaun final.



Artigu 12

Funsionamentu AD



1. Enkontro AD hirak ne'e Sekretariu Ezekutivu maka konvoka, dirije no halao ho maneira tuir mai ne'e:



a. Sekretariu Ezekutivu maka loke no defini lalaok aprezen-tasaun, diskusaun no aprovasaun ajenda;;



b. Tuir mai, minuta husi enkontru ikus nian aprezenta no aprova;



c. Enkontru halo tuir ajenda no iha oportunidade ne'e:



(1). Relatorio trimestral kona-ba atividades no financa ne'ebé atu aprezenta ba DNDLOT, diskuti no aprova;



(2). Sekretariu Ezekutivu halo sumario kona-ba dis-kusaun no desizaun ruma ne'ebé foti no taka enkontru.



2. Para Quorum atu konsidera enkontru ida bele hala'o antes foti desizaun tenki metade liu votu ida (50 % + 1) husi votus membrus votantes permanente sira hotu.



3. Encontru Regular AD no CDSD bele halao wainhira partisi-pasaun Feto minimu metade husi membru feto iha AD no CDSD anaunser iha justifikasaun ruma ne'ebe anexa iha minutas.



4. Desizaun hirak ne'e so iha forsa obrigatoria bainhira "quorum" ida leten ne'e marka prezensa no iha votus maioria simples husi membrus votantes sira ne'ebé marka prezensa iha enkontru.



5. Kuando enkontru ida labele foti desizaun bazeia ba quorum ne'ebé espesifika iha leten, enkontru ne'e tenki adia e enkontru seluk tenki organiza fali iha semana ida nia laran depois de enkontru ida ne'ebé lá hetan "quorum". Iha enkontru ekstra ordinariu, desizaun bele foti bazeia ba maioria membrus votantes ne'ebé marka prezensa iha enkontru.



6. Votus sura liu husi foti liman.



7. Minutas enkontru ida-idak tenki arkiva, fahe ba membrus AD no taka iha koadru avizu .



Artigu 13

Funsionamentu CDSD



1. Objetivu husi enkontru CDSD nian maka atu koalia kona-ba prosesu planeamentu lokal, prepara rekomendasaun dezenvolvimentu anual ba AD no fahe informasaun ba membrus depois de aprovasaun Planu Investementu no Orsamentu Annual (PIOA);



2. Enkontru CDSD hirak ne'e diriji husi Chefe Comisaun no halao ho maneira hirak tuir mai ne'e:

a. Chefe Comisaun maka loke no defini lalaok aprezenta-saun, diskusaun no aprovasaun ajenda;



b. Tuir mai, minutas husi enkontru uluk nian aprezenta no aprova;



c. Enkontru halo tuir ajenda, iha oportunidade ne'e:



1) Relatorio no kontas trimestral husi AD aprezenta no diskuti;



2) Chefe comisaun halo sumario kona-ba diskusaun no desi-zaun ruma ne'ebé foti no taka enkontro.



3. Desizaun kona-ba rekomendasaun Planeamentu ba AD tenki maioria liu ida husi votus hirak ne'ebé vota husi membru CDSD sira ne'ebé marka prezensa iha enkontru ne'e;



4. Votus sura liu husi foti liman;



5. Minutas enkontru ida-idak tenki arkiva, fahe ba membru CDSD no taka iha koadru avizu .



Artigu 14

Formatu Minuta



Minuta AD, no CDSD sira nian tenki halo tuir formatu ne'ebé fornese iha anexu Diploma ida ne'e, e tenki inklui informasaun tuir mai ne'e:



a. Loron,data, fatin no durasaun enkontru;



b. Numeru membrus votante permanente no membrus ezeku-tivu laos-votante ne'ebé marka prezensa iha enkontru ne'e;



c. Numeru membrus votante permanente nian no membrus ezekutivu laos-votante ne'ebé la marka prezensa iha enkontru ne'e;



d. Numeru Feto no Mane ne'ebe marka prezensa no lamarka prezensa iha enkontru



e. Sumariu ajenda;



f. Dokumentasaun husi diskusaun hotu-hotu;



g. Sumariu kona-ba desizaun hirak ne'ebé foti.



Artigu 15

Primeira enkontru regular AD



1. Primeira enkontru tenki realiza entre fulan Janeiru to'o Marsu kada tinan fiskal.



2. Enkontro ne'e Sekretariu Ezekutivu maka konvoka ho nia ajenda hanesan tuir mai ne'e :



a. Sekretariu Ezekutivu esplika kona-ba directrizes ne'ebe maka regula AD, ba membrus Assembleia hotu-hotu.



b. Iha enkontru ne'e Sekretariu Ezekutivu aprezenta lista membru votantes permanente no membru ezekutivu inklui membru alternativo ne'ebé sira nia naran hakerek ona iha formatu propriu ida ne'ebé aprovado husi DNDLOT/MAEOT.



c. Primeiro enkontru regular diskute kona-ba revizaun planu investimentu no orsamentu anual, foti desizaun kona-ba alokasaun FDL nian ne'ebé aprovadu tuir prosesu orsamentu nasional.



d. Aprovasaun kalendariu tinan fiskal



e. Aprova revizaun propostas orsamentu regular



f. Anunsiu resultadu avaliasaun kondisaun minimu no alokasaun FDL



g. Membrus votantes tenki hili entre sira, pozisaun hirak tuir mai ne'e :



1) Reprezentante nain rua ba Comissão Conkursu Lokal (KKL) Assembleia Distrito ba periodu tinan ida.



2) Reprezentante ida husi membru votante Assembleia Distrito ba iha Comisaun Planeamentu no Imple-mentasaun (CPI) ba periodu tinan rua.



3) Reprezentante ne'ebé iha Comisaun Conkursu Lokal (KKL) labele kaer pozisaun hanesan reprezentante CPI iha tempu hanesan.



3. Artigu 11.1 ne'e labele aplika ba iha primeira enkontru, ne'ebe dala ruma iha primeiru enkontru ne'e bele prolongga to'o maksimu loron tolu tutuir malu.



Artigu 16

Segundu Enkontru AD



1. Segundu enkontru tenki realiza entre Abril to'o Junu kada tinan Fiskal



2. Enkontro ne'e Sekretariu Ezekutivu maka konvoka ho nia ajenda hanesan tuir mai ne'e :



a. Le minutas enkontru regular ikus nian



b. Progresu atividades Trimestre uluk nian (Planeamentu, Implementasaun no jestaun orsamentu)



c. Revizaun no aprovasaun orsamentu poupansa



3. Se nukazu revizaun no aprovasaun orsamentu poupansa la realiza iha tempu ne'ebe determina (pontu 1 artigu ida ne'e) maka orsamentu poupansa labele utiliza e haruka fila fali mai iha DNDLOT hodi ba depozitu iha Autoridade de Bankaria e Pagamentu (ABP).



Artigu 17

Terseiru Enkontru AD



1. Terseiru enkontru tenki realiza entre Julhu to'o Setembru kada tinan Fiskal



2. Enkontro ne'e Sekretariu Ezekutivu maka konvoka ho nia ajenda hanesan tuir mai ne'e :

a. Le minutas enkontru regular ikus nian ;



b. Progresu atividades Trimestre uluk nian (Planeamentu, Implementasaun no jestaun orsamentu) ;



c. CPI aprezenta resultadu prioritizasaun proposta hahu husi tae's to'o matrix prioritizasaun no CPI nia rekomenda-saun ba Esbosu Planu Investimentu;



d. Diskusaun no Aprovasaun Ezbosu Planu Investimentu no Orsamentu Anual.



Artigu 18

Kuartu Enkontru AD



1. Kuartu enkontru tenki realiza semana terseiru fulan Outubru kada tinan Fiskal



2. Enkontro ne'e Sekretariu Ezekutivu maka konvoka ho nia ajenda hanesan tuir mai ne'e :



a. Le minutas enkontru regular ikus nian;



b. Progresu atividades Trimestre uluk nian (Planeamentu, Implementasaun no jestaun orsamentu) ;



c. Deklarasaun husi setores relevante kona-ba esbozu planu investimentu no orsamentu anual (utiliza formatu memorandum).



d. Diskusaun no aprovasaun hodi finaliza Planu Investi-mentu no Orsamentu Anual.



Artigu 19

Asinatura Oficial Autorizada Finanseiro



Assembleia Distrito tenki estabelese Comisaun Finanseiro tuir Directiva Ministerial No. 7/2005 - Revisaun.



Artigu 20

Comisaun Planeamentu no Implementasaun (CPI)



1. Comisaun Planeamentu no Implementasaun (CPI) ne'e or-gaun ida ne'ebé responsabiliza ba atividades planeamentu no implementasaun ne'ebé AD aprova tiha ona.



2. CPI komposto husi ema tuir mai ne'e:



a. Reprezentante membrus votante permanente ida husi AD.



b. "Funsionariu Administrasaun Distrito e sub Distrito nian.



c. "Staf" setor departamentu lokal nian (koordenador setor saúde, edukasaun, infraestrutura, seluk tan).



d. Rekursu pesoais seluk tuir necesidade.



3. CPI ne'e komposto husi membrus oi-oin maibe labele liu membrus nain ualu (8). CPI ne'e koordena husi Ofisial Dezenvolvimentu Distrito (ODD) ou funsionariu permanente seluk iha Distrito ne'ebe hetan nomeasaun husi Sekretariu Ezekutivu. Kondisaun funsionariu permanente seluk hetan nomeasaun hanesan koordenador CPI wainhira ODD la eziste iha Distrito (sei hein nomeasaun ODD foun) ou iha impedimentu tamba viola Estatuta Funsaun Publiku. CPI tenki koordena besik liu ho ODC durante faze Planeamentu no implementasaun;



4. Membrus CPI tenki registu iha formatu apropriado tuir regras ne'ebé MAEOT defini liu husi Diploma Ministerial



Artigu 21

Responsabilidade CPI



CPI maka responsabiliza atu:



a) Organiza verifikasaun no avaliasaun propostas investimen-tu nian, ne'ebé sei involve estabelesimento Comisaun Verifikasaun no Avaliasaun ida tuir regras ne'ebé MAEOT defini tiha ona iha Diploma Ministerial;



b) Hahu klasifika proposta investimentu.



c) Halo relatorio CPI ba AD



d) Prepara AD sira nia planu investimento no orsamentu



e) Prepara AD nia Planu Asaun Anual (PAA) no Matriz Relatóriu Trimestral (MRT).



f) Prepara dokumentus Konkursu no konvite ba Oferta [bids] tuir regulamentu aprovizionamento PDL.



g) Organiza funsionamento Comisaun Conkursu Lokal (KKL) nivel Distrito. .



h) Tau matan ba implementasaun projeto hodi AD sira nia naran;



i) Halo relatoriu trimestral ba AD nian kona-ba kondisaun implementasaun projetu tuir formatu ne'ebe defini iha Diploma Ministerial;



j) Halo relatóriu trimestral tuir formatu ne'ebe maka defini iha Diploma Ministerial;



k) Halo serbisu seluk ne'ebé relasiona ho atividade lor-loron AD nian.



Artigu 22

Operasaun finanseiru AD



1) Operasaun no jestaun finanseiru ne'e governa ho prosedi-mentu no regulamentu FDL ne'ebé maka inklui iha anexu 3 Diploma ida ne'e. Prosedimentu no regulamento hirak ne'e parte integradu husi diploma ida ne'e.



2) Reimbolsa ba gastus ne'ebé atu selu ba membrus AD tuir regulamentu no prosedimentu ne'ebé propria kona-ba gastus regular no kustus suporta tékniku ne'ebé MAEOT aprova tiha ona.



Artigu 23

Formatu Officiais



Formatu oficial hirak ne'ebé ligadu ho estabelesimentu no funsionamentu Assembleia Lokal no CDSD anexa iha Diploma ida ne'e. Formatu oficial hirak ne'ebé ligadu ho planeamentu, financa no aprovizionamento [konkursu] bele hetan iha regulamentu hirak ne'ebé aprovadu husi MAEOT.



Artigu 24

Komesa Hahu [Entre em vigor)



Diploma ida ne'e tenki komesa hahu iha loron ne'e kedas depois de fó sai iha Jornal da República.



Aprova iha Dili iha 04 Fevereiru 2010



Atu publika,





Ministro da Administração Estatal e Ordenamento do Território







Arcângelo de Jesus Gouveia Leite